Kui Virge peale järjekordset pikka ja väsitavat tööpäeva lõpuks ometi mahti maha istuda sai, ohkas ta siiralt ja tõdes: "sa ei kujuta ettegi, mis meil sel suvel siin toimub!" Mõni tund und seljataga tormab Virge taaskord loomadele appi - ja abivajajaid on palju. "Metsloomadel on samamoodi palav nagu meil, vett ei ole, kraavid on kuivanud ja nii eksleb januseid loomi aedades kordades rohkem kui varem," tõdeb Võsujalg.

Metsloomad vajavad vett, mistõttu ei ole ime, et täiel survel aias töötavate vihmutite alla tulevad ka näiteks põdrad oma vasikatega tatsama ja rebasekutsikad, kes eramajade aedades ringi müravad, ei ole samuti harv juhus. "Meil on kõike ette tulnud," sõnab Võsujalg ja lisab, et loomulikult on see loomadele ohtlik. "Kõige suurem oht vett otsima tulnud metsloomadele on just inimene oma tiheda liiklusega."

Kuidas läheb selle palavusega lindudel ja siilidel? Kas inimesed saavad januseid loomi kuidagi aidata?

Kõiki linde ja loomi saab aidata praegu sellega, et panna välja madalad veekausid, millest nad juua saavad. Veetünnid on neile väga ohtlikud, eriti just oravatele, kes serval kõõludes sinna kukkuda võivad. Madalad veekausid, savist alustaldrikud ja puhas vesi on parim, mida inimene loomade heaks teha saab. Linnud tulevad sinna jooma ja sulistama, samamoodi käivad ka siilid ja oravad seal janu kustutamas. Ka aias töötavad vihmutid meelitavad loomi ligi. Nad kasutavad neid rõõmsalt ära ja sageli lausa lustivad jaheda vee käes.

Porilombid, mis kiiresti ära kuivavad, tasub Virge sõnul samuti veega täita. Kuna kraavid on ära kuivanud, käivad rebased ja teised metsaasukad porilompidest joomas. "Üks põhjus, miks on oluline porilompe niisutada on see, et kuna vett ei ole ja ilmad on niivõrd kuivad, kipuvad pääsukeste pesad alla kukkuma. Lindudel ei ole võimalik oma pesa millegagi niisutada ja nii potsatavad koos pojad kuivanud pesaga alla. Niiske pesa on toekam ja hoiab poegi turvaliselt seal sees. Selle peale inimesed sageli ise ei tule."

Lisaks soovitab Virge panna loomadele ka puuvilju. "Muidugi peab jälgima, et need käärima ei läheks, aga näiteks oravad võtavad pähkli asemel palju parema meelega hoopis tükikese värsket arbuusi."