Sellisel juhul tasub vaadata väiksemate loomade poole, keda saab pidada puuris, kuid kes samas on piisavalt sotsiaalsed ja mänguhimulised.

Väiksemad küülikud on armsad loomad, kes on korterikaaslaseks lausa loodud. Neile meeldib inimese lähedus, aga päris süleloomad nad siiski ei ole. Küülikut saab pidada ainult puuriloomana, mis tähendab, et puur peaks olema piisavalt suur, et võimaldaks loomal vabamalt liikuda.

Kui küülik on õpetatud liivakasti kasutama (nõuab kannatlikkust ja järjepidevust), siis saab teda toas ka vabamalt ringi jooksma lasta, kuid sellisel juhul tasub jälgida, et ta midagi närima ei kipuks. 

Tuhkrud on öise eluviisiga mänguhimulised ringisagijad. Need loomakesed armastavad päeval rohkem magada ja on aktiivsemad varahommikul või õhtul. Tuhkur suudab peremehe päevakavaga üsna hästi kohaneda ja peremehega koos ärkamine ka magamaminek ei sega tema elurütmi.

Kuna nad on mänguhimulised ja üleannetud marakratid, kes armastavad end väikestesse kohtadesse ära peita, siis ei saa neid alati vabalt ringi jooksma lasta ning puuriloomadena vajavad üsna suurt liikumisruumi. Kindlasti ei tohi tuhkruid ainult puuris hoida, vaid nendega tuleks regulaarselt tegeleda ja mängida. 

Rotte peetakse närilistest kõige intelligentsemateks. Nad on sõbralikud, uudishimulikud ja kergesti õpetatavad. Loomult seltsivate loomadena ei naudi rott üksildast puurielu - talle tuleks võtta kindlasti ka kaaslane. Rotipaar naudib meeldeldi aega puurist väljaspool ja nad istuvad meelsasti peremehe õlal või ronivad mööda käsi. Aktiivsem aeg on öösiti, kuid ka päeval leiab neid mänguhoos lustimas. Ega niisama pole rotti kõrvutatud intelligentsuse ja seltskondlikkuse poolest koera või kassiga, mistõttu ta vajab ta iga päev vähemalt tunnike peremehe tähelepanu.

Hiired on pisinärilised, kelle tembutamisi on põnev ja lõbus jälgida. Nad saavad liigikaasalastega hästi läbi ning seetõttu võiks üksikule hiirele alati seltsilise võtta. Näiteks kahel emasel hiirel ei tohiks omavahelisi konflikte tekkida. Kuna pisikesi ja väledaid loomakesi pole kerge kontrolli all hoida, siis on nad ideaalsed puuriloomad. Hiirepuur mahub väikesesse ruumi ülihästi ja pakub pikka tööpäeva rõõmsat meelelahutust.

Merisea puhul soovitatakse võtta samuti samasooline paar. Kuid nemad vajavad suurt puuri, samuti võivad nad olla häälekamad kui teised närilised ja aktiivsed nii päeval kui öösel. Kindlasti ei saa neid loomakesi ainult puuris pidada, nad lausa vajavad aega, et ümbust uurida, avastada ja mängida. Kui neid varakult inimesega harjutada, saab neist väga head sõbrad ja seltsilised.

Hamstrid on oma väiksuse ja armsa oleku tõttu tavaliselt lastele sobivad lemmikloomad. Kuid hamstri peale võib mõelda ka üsinda elav inimene - hamstrid on kergesti õpetatavad ning vajavad mugavaks eluks vähem ruumi kui rotid või merisead.

Tšintšijlad on nagu pehmed karvapallid, kes lisaks oma armsale välimusele on ka sotsiaalsed ja harjuvad inimesega kergesti. Kuid selleks, et loomaga tõeliselt lähedaseks saada, on parem võtta tšintšilja pojana. Ehkki loomale ei meeldi sage puudutamine ja paitused, sest see võib tema uhket karvkatet rikkuda, tuleks loomake siiski aeg-ajalt puurist välja tõsta ja temaga suhelda. Tšintšiljad on küll mänguhimulised, kuid eelistavad päevasel ajal pigem vaikset ja rahulikku keskkonda. 

Tšintšilja vajab mängimiseks üsna ruumikat puuri ja talle meeldib rutiin, ehk tal peab olema kindel toitmis- ja mänguaeg. Kui seda rikkuda, võib ta kergesti stressi sattuda.

Deegud on sotsiaalsed ja taltsad loomakesed, kes samuti nagu tšintšiljadki, kohanevad omanikuga paremini, kui on võetud juba pojana. Kuna loom saab liigikaasalstega hästi läbi, siis võiks mõelda ka seltsilise võtmise peale, eriti kui loomaomanik tihti kodust eemal viibib.

Lõpetuseks tasub meelde tuletada, et kõik loomad vajavad hoolitsust, aega ja tähelepanu. Seega, enne mõtle hoolikalt, kui otsustad endale kaaslase võtta, isegi olenemata sellest, et tahad võtta pisikest ja suhteliselt vähenõudlikku loomakest.