Kaitse lemmiklooma suviste hädade eest

 (1)

Kaitse lemmiklooma suviste hädade eest
Foto: Pixabay

Suvel vaevavad lemmikloomi üsna spetsiifilised probleemid, millest paljusid on aga võimalik teadliku tegutsemisega ära hoida. Loomade Kiirabi loomaarst Ain Starast räägib BENU apteegi ajakirjas Ilu ja tervis lemmikloomade levinumatest suvistest hädadest ning nende ennetamisest.

Suve saabudes muutub inimeste elustiil oluliselt ning ühes sellega ka meie lemmikute elu. Rohkem on liikumist väljas ja kokkupuudet loodusega. Ka parasiitidega, kellega koerad-kassid on soojemal ajal palju enam kimpus kui jahedamatel aastaaegadel. 

Parasiidiprobleem algab kohe lume sulades, kui linnades paljastuvad nn miiniväljad. „Koerad tunnevad mingitel põhjustel väljaheidete vastu isuväärastust ja kipuvad neid sööma. Nad võivad sealt saada nakkuse või sooleparasiidid ning see võib kergesti ka inimestele edasi kanduda, sest oma lemmikut me ikka ju kallistame ja musitame. Eriti kergesti võivad lapsed saada niimoodi siseparasiite,“ räägib Starast. Loomad puutuvad rohkem kokku ka erinevate välisparasiitidega või ka lestalistega. Maal metsas jooksev koer võib nii saada metsloomade seas leviva kärntõve ning ka kirpe on väga lihtne saada. 

Igale loomaomanikule on tuttav suvine puuginuhtlus. See algab siis, kui keskmine välistemperatuur tõuseb üle 6 kraadi ning kestab külmadeni välja. Loomad ei haigestu entsefaliiti, aga borrelioos võib tabada ka koera. „Borrelioosi kliinilised tunnused on koertel sarnased inimeste omadele, kuigi tõsi – punast laiku hammustuse ümber ei teki või seda pole näha karvade seest. Tunnused on tihti ebaselged, tekivad liikumisprobleemid, loom on loid, tal tõuseb palavik,“ ütleb Starast. „See haigus on kiirtestidega hõlpsasti diagnoositav ja ka ravitav. Koerte borrelioos allub nimelt ravile oluliselt paremini kui inimestel.“

Loe veel

Seotud lood:

Kassid borrelioosi ei haigestu, kuid puuke korjavad nad ikka ja võivad neid oma karvastiku sees ka tuppa kanda. Nõnda võib puugi saada mõni pereliige, kes üldse väljas ei käinudki, kui eriti halvasti läheb, siis ka puuknakkuse. 

Puukide korjamist saab vältida 

Lemmiklooma tuleb regulaarselt puukide suhtes üle vaadata, kuid neid tüütuid parasiite on võimalik vältida ka mitmete spetsvahenditega. On olemas spetsiaalsed kaelarihmad, mis kestavad ühe hooaja ja hoiavad selle jooksul puugid jm parasiidid loomast eemal. Need maksavad küll päris palju ja nii üritavad loomaomanikud Starasti sõnul pigem hakkama saada täpilahusega. 

Neid on erinevatele loomaliikidele ning ka erineva koostisega. „Kindlasti tuleb täpilahust kasutades jälgida ravimi infolehte ning mitte tarvitada seda valesti,“ ütleb ta ja lisab, et kui võimalik, siis tuleks kasutada looduslikku täpilahust. Aja jooksul võib täpilahuse mõju väheneda, sest ka puugid jm parasiidid harjuvad ravimi lõhnaga. Mõningaid täpilahuseid müüakse retseptiravimitega ning neil võib olla kõrvaltoimeid. „Peab arvestama, et nad ei hoia eemal mitte ainult puuke ja kirpe, aga ka tapavad nn head nahaparasiidid. Soovitan olla nende lahustega mõõdukas ning valida kõige lahjem toimiv lahus,“ ütleb Starast. 

Kui loomale on pandud täpilahust, siis võib juhtuda nii, et pärast seda, kui koer on käinud suplemas, lahus ei toimigi. Nüüd võib tekkida kiusatus loomale uuesti vahendit panna, kuid Starast hoiatab selle eest, et nii teha ei tohiks. „Kui koer suplusest ära kuivab, hakkab ka täpilahus uuesti toimima,“ ütleb ta.
Spetsiaalsete parasiitide vastaste kaelarihmade kasutamine on turvaline. Nad eritavad pikaajaliselt lõhna, mis parasiidid eemal hoiab ja neid saab kasutada vastavalt elustiilile. „Toas võiks kaelarihma ära võtta, panna karpi, aga kui metsa või välja lähete, siis loomale kaela panna. Kaelarihmad töötavad päris hästi ja ta ei sega ka looma. Kassidega, tõsi, on veidi keerulisem, sest nemad kipuvad kaelarihmu kergesti ära kaotama. Tavaliselt aitab kaelarihm lisaks puukidele ka kirpude vastu ja mõned ka kõõmalestade vastu,“ selgitab Starast. 

Kui lemmik on siiski puugi saanud ning puuk on ennast ka juba külge imenud, siis tuleks ta eemaldada spetsiaalsete puugitangidega tõmmates. „Vanasti õpetati, et puuk tuleb välja keerata, aga uuemad soovitused on just vastupidised – keerata ei tohi, sest sellega me intensiivistame puugi seedetegevust. Kui puuk alguses ennast sisse imeb, siis ta haigust edasi ei annagi. Nüüd, kui me hakkame teda aktiivselt välja keerama, siis kiirendame nakkuse edasikandumist, räägib Starast. Puugi võiks püüda tervelt kätte saada, sest kui tema pea sisse jääb, võib koer hakata end sellelt kohalt kratsima ja endale haava tekitada. 

Sesoonsed nahapõletikud ja allergiad 

Paksema karvastikuga tõuge kipuvad soojal ajal ja eriti siis, kui loom armastab ka ujumas käia, kimbutama nahapõletikud, mida kutsutakse hot spotiks ja kõrva väliskuulmekäigupõletikud. Et neid hädasid vältida, tuleks loom pärast suplemist korralikult kuivatada ning loomulikult jälgida tema kriitilisi piirkondi, et tekkivale probleemile võimalikult kiiresti jälile saada. Kriitilised piirkonnad on need, kus karvastik on paksem ja millel on niiskusega rohkem kokkupuudet. Näiteks alalõuapiirkond, sabaalune jne. 

Samas kõrvade hooldamisega ei ole mõtet ka üle pingutada. Pole vaja püüelda täieliku bakterivabaduse poole, vaid panna tähele, et kui loom hakkab pead kuidagi viltu hoidma, raputama või kratsima, siis ettevaatlikult vatipulgakesega kindlaks teha tema kõrvade olukord. Kui on näha, et tal on väga ebamugav, siis konsulteerida arstiga, leida koos kõrvapuhastusvahend ja sobiv ravim. 

Koertel-kassidel on ka allergiaid. „Nii kui hakkavad kõrstaimed õitsema, hakkavad loomadel allergiaprobleemid. Silmad jooksevad vett, nahk sügeleb eriti pea piirkonnas (koonu ja kõrvade juures) või ka abaluude piirkonnas,“ kirjeldab Starast. „Kui loota, et probleem ise üle läheb, võib tekkida atoopia ning koer on lõpuks ennast täiesti katki kratsinud ja karvutu.“

Loomadel määratakse allergeene samamoodi nagu inimestele. Üldiselt loomadel inimeste allergiaravimid ei toimi, küll aga on turvalisi vahendeid, mida saab lasta loomaarstil välja kirjutada ja siis kindla raviskeemi järgi kasutada. Põhiline on teadlikkus, ütleb Starast. „On võimalus tellida ka immuunseerumit, kui teame, et loom elab põllu ääres ja on kõrstaimedele tundlik.“ 

Kuuma eest pakku

Kindlasti tuleb lemmikut säästa kuumarabandusest. Üldiselt taipavad loomad ise palavuse käest varju minna, kuid mõni loom võib ennast unustada päikese kätte magama ja tõsiselt üle kuumeneda. Kui loomal on kuumarabandus, siis on ta täiesti loid ja apaatne. Nüüd on väga kiire tema jahutamisega – ta tuleb viia jahedasse paika, teha talle jahedat vanni. Aitab ka alkoholiga jahutamine – kallata koerale selga pudel viina ja seejärel loom märjaks teha. 

Mõistagi ei tohi looma jätta suvel autosse ootama, sest seal on ülekuumenemine kerge tulema. Kui loom on kaasas autoreisil, siis võiks ta reisida oma puuris, mitte aga autos lahtiselt ringi sebida. See on oluline kõikide ohutuse seisukohalt – ringisebiv koer võib takistada auto juhtimist, äkkpidurduse korral viga saada või inimesi vigastada. 

Mõnikord võib näha, kuidas koeral lastakse autosõidu ajal pea aknast välja pista. See on ohtlik – loom võib märgata väljas midagi huvitavat ja üritada autost välja hüpata või autost välja kukkuda. Häda võivad saada ka tema silmad, sest sõidu ajal pead aknast välja pistes kuivatab tuul koera silmi või võib talle mõni puru silma lennata ning tekkida silma sarvkesta vigastus. 

 Lemmikuga välismaale reisides uuri kindlasti eelnevalt sealseid vaktsineerimisnõudeid ning tee kindlaks, et sinu looma pass on täidetud nõuetekohaselt. Lemmikloomapass tuleb reisile kaasa võtta ning sellesse märgitud vaktsineerimised peavad kehtima. „Väga tülikas on, kui piirilt valesti täidetud või kehtetute vaktsineerimiste pärast tagasi saadetakse,“ ütleb Starast. Ta rõhutab, et loom peab kindlasti olema ka kiibistatud ning registrisse kantud. 

Elu maal

Koeri võivad suvel kimbutada ka erinevad seedimismured. Kui nad joovad merevett, võib tekkida oksendamine. Kergemad hädad mööduvad ise, kuid kindlasti hoiatab Starast koeraomanikke sinivetikate eest – jälgige, et koer ei jooks sinivetikatega saastunud merevett „Tervisekaitseinspektsiooni hoiatusi sinivetikate kohta tuleb võtta tõsiselt ja ka ise silmad lahti hoida,“ ütleb ta. Sinivetikad on ohtlikud mitte ainult inimestele, vaid ka loomadele. On juhtumeid, kus koer on joonud sinivetikatega saastunud vett ja ära surnud. 

Kui aias grillitakse liha, võib koera lihavaagnast päris raske eemale hoida. Ta vaatab ju nõnda paluva ilmega ning kuidas siis keelata talle tükikest grill-liha. Ega väike tükike ei teegi midagi, kuid ka siin tuleb Starasti sõnul piiri pidada – grill-liha on enamasti liiga soolane-piprane ja ei ole tegelikult kuidagi koerale sobilik toit. Maal on tihtipeale ka palju seletamist sellega, et koerale ei tohiks konti anda. Ikka leidub sõbralikke naabreid, kes kutsule üle aia konti viskavad, kuid sellest võib tulla palju pahandust, sest kondikillud võivad vigastada koera seedetrakti. 

Paljud inimesed kolivad suveajaks maakodudesse ja seal on suur kiusatus võimaldada ka lemmikutele vabadust. „On väga hea, kui loom saab vabalt joosta, kuid kohta selleks tuleb hoolega valida. Järelevalveta koer võib liiga teha metsloomadele, ehmatada inimesi, teiste koertega kaklema minna või ka võõras kohas ära eksida. Liiklusohtusid ei maksaks samuti alahinnata isegi maal,“ ütleb Starast. „Kindlasti peaks loom olema leitav, kui ta juhtubki ära kaduma. Ehk et kui tal on kiip, siis peab see olema ka registris, mida laialdaselt kasutatakse. Sotsiaalvõrgustik töötab tänapäeval küll väga hästi, kuid kui lemmik on kadunud, siis me kõik tahame teda kiiresti leida.“ 

Veel paneb Starast lemmikloomade omanikele südamele, et ravimeid antaks lemmikutele vaid arsti soovitusel. „Ise ravida ei tohiks, sest ka loomadel esineb ravimite kõrvaltoimeid ning valesti kasutatud ravim teeb pigem halba kui head,“ ütleb ta. „Korra aastas tuleks looma näidata loomaarstile profülaktiliselt ja arutada tema tervis läbi. Selles suhtes saan kiita meie loomaomanikke, sest kuidagi nii on, et loomaga käiakse arstil hoolsamaltki kui iseenda hädade korral.“ 

Artikkel on ilmunud BENU ajakirjas Ilu ja Tervis. Ajakirja saab kõigist BENU apteekidest tasuta. 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare