Kőige rohkem armastavad puugid pisiloomi — siile, oravaid ja teisi väikesi metsaelanikke. Loomulikult ei ütle nad ära ka koerte-kasside ja inimeste verest.

Koduloomadest on just őueskäivad kassid kőige rohkem puukidest ohustatud. Kassid liiguvad puukidele sobival kőrgusel ja nad on karvased — puukidele just ideaalsed ohvrid. Kui nüüd aga loomaarsti pilguga vaadata, siis on kassid suhteliselt väikesed loomad ja pideva puugiinvasiooni korral vőib neil isegi aneemia tekkida. Ka koertel, kellega sageli metsas vői ka rohumaadel jalutamas-jooksmas käiakse, leidub puuke sageli.

Puukide vahendusel inimestele edasi kanduvatest haigustest on räägitud üsna palju. Üks neist haigustest, nimelt borrelioos ehk Lyme´i haigus, vőib tabada ka koeri ja kasse. Ameerikas on olemas ka vaktsiin, millega saab lemmikloomi selle haiguse vastu kaitsta, kuid Eestis pole see veel saadaval. Puukentsefaliit kasse ja koeri ei ohusta. Puugihammustuse kaudu pääsevad haigustekitajad looma organismi ja haigustunnused tekivad tihti alles nädalaid või isegi kuid pärast nakatumist.

Sümptomiteks võivad olla väsimus, palavik, isutus, liikumisraskused ja liigeseprobleemid.

Kuidas saaks aga puukide invasiooni ära hoida?

Kahjuks ei ole ideaalset vahendit olemas. Saadaval on niisugused ravimid, mis aitavad juba kinnitunud puuki surmata ning kaelarihmad, mis peaksid puuke peletama. Esimest tüüpi ravimid on tavaliselt tilgalahused, mida manustatakse looma turjale. Need ravimid on üsna efektiivsed, kuid need saavad oma toimet avaldada alles siis, kui puuk on juba looma nahasse kinnitunud. Sellisel juhul on vőimalik, et haigustekitajat kandnud puuk on looma juba ka nakatanud. Kaelarihmad sisaldavad aga niisuguseid aineid, mis peaksid puuke juba enne nahasse kinnitumist loomast eemale peletama. Samas on Eestis levinud puugid niisugused, et sageli ei ole sellest rihmast eriti abi.

Kui puuk on juba lemmikloomale kinnitunud, tuleks see eemaldada nii kiiresti kui vőimalik. Kasutada vőib spetsiaalseid puugieemaldustange, puugi vőib ka ilma tangideta kergelt keerates ära tőmmata. Kindlasti tuleks kätte panna kummikindad.

Omaette probleem on puukide avastamine, sest kassid-koerad on ju karvased ja väikesed puugid ei pruugi lihtsalt silma paista. Peale metsaskäiku vőiks looma kohe korralikult ära kammida, sest sellega eemaldatakse puugid, kes pole veel kinnituda jőudnud ning loodetavasti avastatakse ka juba kinnitunud puugid. Puukide kiire avastamine vőib lemmiklooma ka teda ohustavast nakkusest säästa, sest haigustekitaja ülekandumiseks kulub veidi aega, mőnedel andmetel isegi kuni 24 tundi.

Siiski pole puukidega levivad haigused lemmikloomadele suureks probleemiks. Eestis on koduloomadel borrelioosi diagnoositud vaid üksikjuhtumitel.

Loomaarst Janne Orro

Allikas: Koer.ee