Kas ainult imetajad haigutavad? Ja miks nad seda teevad?


Kas ainult imetajad haigutavad? Ja miks nad seda teevad?
Haigutamine on vahest päris väsitav töö.Wikimedia Commons

Ei, mitte ainult imetajad. Haigutavad ka kalad, linnud ja isegi maod. Näiteks siiami tapluskala haigutab selleks, et demonstreerida oma agressiivsust.

Mõned pingviinid kipuvad isegi kurameerimise ajal haigutama – loodetavasti küll mitte igavusest. Sarnaselt inimestele haigutavad pärast tummist kõhutäidet ka mõned roomajad.

Isegi täna ei oska teadlased välja tuua haigutamise kõiki põhjuseid. Veelgi enam, küllaltki uduseks on jäänud haigutuse enda kontseptsioon. Milleks seda mõnevõrra veidrat tegevust üldse tarvis on?
Üldlevinud arusaama kohaselt annab haigutus ajule lisahapnikku. Aga nagu ikka, viskavad ka teadlased puid alla ja pakuvad omaltki poolt teooriaid välja.

1. Väljendab erutust, suurendab valmisolekut võimalikuks ohu- või stressimomendiks.

Kindlasti mäletavad paljud, kuidas enne olulisi eksameid või vahetult enne enda kohtingupartneri perekonnaga kokkusaamist miskipärast hirmsasti haigutus peale tahtis tulla. Samuti on täheldatud, et noorsõdurid kipuvad enne oma esimest ohtlikku ülesannet lõugu laiali ajama. Või kontsertpianistid, enne kui nad sadu inimesi täis tuubitud saali ees Liszti ja Rahmaninovi hakkavad lammutama.

Vahel satume isegi telekat vaadates peale, kuidas tippsportlased keset kõige pingelisemat hetke ootamatult… haigutavad.

Läbi aegade on inimene haigutanud täpselt sel hetkel, kui tal on tarvis oma erksust suurendada. Näiteks vahetult pärast ärkamist. Ja loomadega pole lood sugugi teisiti.

Seotud lood:

2. Aitab vältida aju ülekuumenemist.

Kümmekond aastat tagasi tehtud katsete põhjal tuvastasid teadlased, et haigutamine aitas ajul säilitada optimaalset temperatuuri. Kuna aju tarbib märkimisväärse osa ainevahetuse kaudu saadud energiast, pole selle tundliku organi ülekuumenemine sugugi võimatu. Seda ohtu peakski haigutamine kahandama.

3. Aitab vormis püsida.

Haigutamine on aktiivne tegevus, sest stimuleerib ja aktiveerib lihaseid. Nagu näiteks ka mikrovõimlemine.

4. Alateadlik soov saaki haarata.

Osa loomi – eriti koerad – hakkab liigikaaslaste söömingut vaadeldes ohjeldamatult haigutama.
Oletatakse, et haigutuste abil väljendab koer oma soovi teise peni saagist matti haugata.

Võibolla polegi see nii arutu pakkumine, kuna sarnast käitumismudelit järgivad ka inimbeebid: väikelastele meeldib väga jälgida täiskasvanute söömist ning jäljendada emmede-isside suu liikumist. Titad mäluvad usinalt kaasa, olgugi et nende suus pole sageli toiduraasugi.

Haigutamine on seega tore ja mõnus, aga endiselt üpris müstilise taustaga tegevus.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare