Kuidas end kaitsta? 15 tõsist haigust, mis sind lemmikloomade kaudu ohustavad

Lisatud nõuanded, kuidas nakatumist vältida
Kuidas end kaitsta? 15 tõsist haigust, mis sind lemmikloomade kaudu ohustavad
Foto: Wikimedia Commons

Maailmas on ligi poolsada tõsist nakkust, mille inimene saab otse loomadelt; poolsada haigust, mille inimene võib saada loomade väljaheidetega saastunud toidust või veest ning poolsada haigust, mida levitavad putukad, kes loomadelt saadud nakkust edasi kannavad.

Enamasti on tegemist küll eksootiliste maade eksootilistelt loomadelt saadud eksootiliste haigustega, aga ka meie lemmikud võivad nakkuste levitamises „süüdi“ olla. Hoolimata sellest, et inimestel ja loomadel on üsna palju ühiseid baktereid, ei ole taudirisk samas eriti suur. Suurem oht haigestuda on nõrga vastupanuvõimega inimestel. Tegelikult peab sedagi meeles pidama, et kaugetele maadele kaasa võetud lemmikloom võib hoopis sealt ohtlikke haigusi kaasa tuua.

1. Kõige ohtlikum loomade ja inimeste ühine nakkushaigus on marutaud, mille tekitaja on Lyssavirus. Eestis pole marutaudi juba paar aastat õnneks esinenud. Marutaud on imetajate viirushaigus, mida kantakse edasi hammustuse teel. Enamiku juhtumitest põhjustavad metsloomad nagu kährikud, skungid, nahkhiired ja rebased. Koduloomade osakaal inimese nakatamisel on kõigest 8%.

Marutaudi viirus ründab närvisüsteemi ning haigus lõpeb alati surmaga. Haigustunnused inimesel on algul ebatüüpilised — palavik, peavalu, nõrkus ja ebamugavus. Haiguse edenedes tekivad spetsiifilisemad sümptomid nagu unetus, ärevus, segadus, kerge või osaline halvatus, hallutsinatsioonid, rohke süljeeritus, neelamisraskused ja veekartus. Haiguse ärahoidmiseks peaks olema kõik koerad/kassid vaktsineeritud. Eestis on see kohustuslik.

Seotud lood:

2. Kassikriimustustõve (Cat scratch fever) tekitaja on Bartonella henselae. Haigus võib avalduda kassi kriimustuse või hammustuse tagajärjel. Sümptomiteks on suurenenud lümfisõlmed, palavik, peavalu, väsimus ja isutus.

3. Leptospiroos (Leptospira spp.) on bakteriaalne haigus, mille koerad saavad bakteritega saastunud keskkonnast, näiteks juues, ujudes või jalutades saastunud veekogus, harvemini nakkuskandjatelt loomadelt otsekontakti teel.

Inimesel ei pruugi sümptomid üldse avalduda, aga võib esineda kõrge palavik, peavalu, külmavärinad, valud, oksendamine, kollatõbi, kõhuvalu, kõhulahtisus, lööve. Ilma ravita tekib neerupuudulikkus, meningiit, maksakahjustus, hingamisseiskus ja surm.

4. Toksoplasmoos. Toxoplasma gondii on ainurakne, kelle põhiperemees on kass, vaheperemehed aga võivad olla mitmed soojaverelised loomad ning ka inimene. Inimene saab selle parasiidi kas kassi roojaga kokku puutudes või suurema tõenäosusega väheküpsetatud liha süües. Allaneelatuna liigub toksoplasma aju- või lihaskoesse ja tekitab sinna tsüsti. Eriti ohtlik on nakatumine raseduse ajal, sest parasiit läbib platsenta ja tekitab tõsiseid loote kõrvalekaldeid.

5. Ainuraksete poolt põhjustatud haigused: giardioos ja krüptosporidioos. Giardia lamblia on väike liikuv ainurakne, kes elutseb imetajate ja lindude soolestikus. Tal on palju tüvesid ja pole täpselt selge, missugused neist nakkuvad inimesele. On väga tüüpiline väikelaste kõhulahtisuse tekitaja. Sageli esineb asümptomaatiline vorm. Tavaliselt kulgeb ägedalt 1- 2 nädalat, aga võib esineda ka krooniline kõhulahtisus isegi paar aastat. Inimesed nakatuvad tavaliselt giardiatega saastatud vett juues, aga pole välistatud ka lemmikloomade osa nakkuse juures.

Eosloom Cryptosporidium parvum põhjustab kõhulahtisust koertel, kassidel, närilistel, vasikatel ja inimesel. Nakatusallikas on haige looma roe. Sageli on haigus kerge ja iseparanev. Esineb kõhuvalu, diarröa, palavik. Haigus on tõsisem väga vanadel ja väga noortel ning immuunpuudulikkusega inimestel.

6. Dermatofütoos (pügaraig) on seenhaigus, mis tekitab nahal ümmargusi laike. Pähe võib tekkida sümmeetriline karvutu laik. Haiguse võib inimene saada nii nakatunud koeralt kui kassilt.

7. Ümarussid. Enamikul kassipoegadel ning kutsikatel on solkmed. Roojas võivad solkmemunad püsida nakatumisvõimelistena aastaid. Kui inimene solkmemuna alla neelab, liigub munast arenenud larv (larva migrans) soolestikust kudedesse ja jääb sinna peatuma. Silma jõudnud larv võib põhjustada pimedaks jäämist. Seda esineb Eestis üliharva, aga tegemist on inimkonnas enamlevinud infektsiooniga, mida kohtab sageli soojemate maade vaese elanikkonna seas.

Loe veel

Ümarussidest ohustavad inimest veel strongüloidid ja kidakärssussid (Ancylostoma spp.), kes võivad tungida läbi naha ja tekitavad jalgade sügelust. Dirofilaria repens, mis ei tekita koeral tavaliselt mingit kliinilist pilti, kasutab inimest vaheperemehena ning tekitab nahaaluse kühmu, mille sees on noor parasiit, kes satub sinna verd imeva sääse kaudu. See parasiit ei nakku otse koeralt inimesele, vaid vaheperemeheks on sääsk. On vaja üsna kõrget temperatuuri, et parasiit areneks sääses nakatumisvõimeliseks. Samamoodi võib koeralt noorvormi saanud sääsk nakatada inimest ka südameusstõvega (Dirofilaria immitus), aga see parasiit pole õnneks Eestisse veel jõudnud.

8. Paelussidega nakatumine toimub tavaliselt toore liha või kala söömisel. Koeraviigi (Dipylidium caninum) võib aga saada kui kogemata alla neelata koera või kassi seljas pesitsev kirp, kelle sees on paelussi larv. See larv võib inimese sees samasuguseks ussiks areneda nagu koera või kassi soolestikus (kuni 50 cm). Väga ohtlikud on ehhinokokid (Echinococcus granulosus ja Echinococcus multilocularis), kes pesitsevad koera või rebase soolestikus. Munad satuvad roojaga väliskeskkonda ja võivad sattuda inimese seedetrakti (näiteks saastunud marju süües). Munadest vabanenud vastsed tungivad sooleseina veresoontesse ning liiguvad erinevatesse organitesse, peamiselt maksa, kus moodustuvad hüdatiidtsüstid ja areneb raske haigus — hüdatidoos ehk ehhinokokoos, millel on kaks vormi: tsüstiline ehhinokokoos — tekitaja E. granulosus ja alveolaarne ehhinokokoos — tekitaja E. multilocularis.

Ehhinokokoosile on iseloomulik väga pikk peiteaeg, 5-15 aastat! Seetõttu on raske kindlaks teha kus ja millal toimus nakatumine. Eestis on inimesel seda haigust diagnoositud väga harva.

9. Kampülobakterioosi tekitajad on Campylobacter coli või Campylobakter jejuni. Haigus on enamasti seotud toore või vähekuumutatud liha söömisega, aga võib olla seotud ka toidu saastumisega. On üks enamlevinumaid kõhulahtisuse põhjuseid. Lemmikloomad võivad samuti haigestuda ja inimene saab nakkuse haige looma roojaga kokku puutudes. Enamasti möödub haigus kergelt, aga võib esineda ka komplikatsioone.

10. Salmonelloos (tekitaja Salmonella spp.) saadakse enamasti saastunud toidu või tooreste munade söömisel. Inimestel tekib kõhulahtisus, palavik, kõhukrambid 12-72 tundi peale nakatumist. Võib saada ka lemmikloomadelt, enamasti kokkupuutel roojaga. Roomajad nagu kameeleonid, maod ja kilpkonnad on peamised ohuallikad, aga ka tibud ja pardid. Muud linnud, koerad, kassid ja hobused võivad samuti salmonelloosi levitada.

11. Bakteriaalne haigus nimega borrelioos (tekitaja Borrelia spp.) ei nakku küll otse loomalt inimesele, aga koera või kassiga kaasa tulnud puuk võib valida oma ohvriks hoopis inimese. Koerad on borrelioosi nakkuse suhtes hoopis resistentsemad kui inimesed ja kassidel seda haigust ei esine. Kliinilised tunnused on nii inimesel kui koeral üsna sarnased: vahelduv palavik ja lihas- ning liigesevalud, kuid koeral ei teki hammustuskohal tüüpilist punetust.

12. Psittakoos ehk papagoipalavik. Seda haigust tekitab Chlamydia psittaci — bakter, mida on leitud lindude väljaheidetes ja mis nakatab ka inimest. Linnud on sageli asümptomaatilised. Inimestel esineb köha, väsimus, palavik, külmavärinud, pea- ja liigesevalu, lihasvalu ja õhupuudus.

13. Katk. Tekitaja Yersinia pestis. Tänapäeval ei tähenda see küll enam massilist haigestumist, aga seda siiski esineb. Näiteks isegi Ameerika Ühendriikides (California, Arizona, Colorado ja New Mexico osariikides) raporteeritakse aastas inimestel umbes 10 katkujuhtumit. Need on küll enamasti seotud rottidega, aga võivad olla põhjustatud ka kirbuhammustusest, kokkupuutest jäneste, oravate, hulkuvate koerte ja kassidega. Isegi kodukassil võib esineda muhkkatk, millega kaasneb palavik, jõuetus, letargia ning suurenenud lümfisõlmed.

14. Q-palavik. bakter Coxiella burnetii tabandab peamiselt veiseid, lambaid ja kitsi, aga ka lemmikloomi. Seda bakterit võib leida haigete loomade piimas, uriinis ja roojas ning ta on väga resistentne kuumutamise ja tavaliste desinfitseerimisvahnedite suhtes ning võib tavalisetel tingimustel väga kaua säiluda. Inimesed nakatuvad peamiselt bakteri sissehingamisel, aga ka puugihammustuse kaudu või saastunud piimatooteid süües. Nimi Q-palavik tuleb sõnast query (küsitav), kuna pikka aega ei olnud haiguse tekkepõhjus selge.

15. Viimsel ajal on hakatud rääkima bakterist nimega Capnocytophaga canimorsus, mida leidub koerte ja kasside süljes ja mis võib haava sattudes tekitada nõrgenenud immuunsusega inimesel tõsise põletiku.

Mida teha nakatumiste vältimiseks:

1. Kätepesu — alati peale koera või kassiga suhtlemist, alati enne sööki või söögitegemist;

2. Lemmikloomade korrapärane kontroll loomaarsti juures, korrapärane vaktsineerimine ja parasiiditõrje;

3. Mitte mängida kassidega agressiivseid mänge. Vältida hammustusi ja kriimustusi;

4. Kui kass või koer hammustab, pesta hammustuskohta kohe vee ja seebiga;

5. Nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed peavad kahekordselt ettevaatlikud olema. Mitte lubada lemmikloomadel lakkuda nägu ega haavu, tuleks vältida kokkupuudet loomade väljaheidetega ning mitte tegelema loomadega, kel on kõhulahtisus;

6. Kassi liivakasti puhastades kasutada kummikindaid. Rasedad võiksid seda tööd üldse vältida;

7. Koristada õues, tänaval ja parkides oma koera väljaheited;

8. Ei tohi lubada lemmikloomadel juua tualetipotist ega maiustada teiste loomade või inimese roojaga;

9. Välismaal käinud või välismaalt toodud lemmikloom võib kaasa tuua haiguse või parasiidi, kelle olemasolust meil aimugi ei ole. Lemmikutega reisimisel või eksootilistest maadest loomade adopteerimisel peab täitma kõiki veterinaareeskirju ning püüdma endale selgeks teha missuguseid täiendavaid profülaktilisi meetmeid oleks otstarbekas rakendada;

10. Peab mõtlema ka sellele, et hoopis inimene võib nakatada looma, näiteks tuberkuloosi või salmonelloosi;

11. Pidada meeles, et lemmikloom või olla ka mõne haiguse kandja ilma kliiniliste sümptomiteta nagu ka inimene;

12. Kui soovite anda oma lemmikloomale toortoitu, siis peate arvestama, et toores liha (eriti linnuliha) võib olla saastunud salmonellade või kampülobakteritega, mis ei pruugi küll teie loomal haigestumist esile kutsuda, aga või olla nakkusallikaks hoopis teile. Nakkuse võib saada liha töötlemisel, sellega saastunud vett või toitu tarbides, aga nakkusohtlikud on ka sellist liha söönud loomade väljaheited.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare