Lemmiklooma suvine esmaabi: hot-spot ja kuumarabandus


Lemmiklooma suvine esmaabi: hot-spot ja kuumarabandus
Pixabay.com

Kuna praegu on suvi, reisitakse palju ning loomaarstidel puhkuste aeg, on hea teada, kuidas oma lemmikut tervisemurede puhul esmalt ise aidata, juhendab loomaarst Iris Aamisepp.

Sooja suve jooksul on saanud on loomaarsti juurde pöördumise peamisteks põhjusteks nahapõletikud ja kuumarabandused, mis on suhteliselt kiire kuluga.

Hot-spot

Nahapõletik ehk nii rahva kui ka loomaarstide seas hot-spoti nime all tuntud haigus esineb sagedamini paksu aluskarvaga koertel. Alguse saab see mõnest sügelevast kohast nahal, mis võib olla nii sääsehammustus kui ka suurem haav. Soodustavaks teguriks on ka koera ujutamine, pesemine ja soojad ilmad, mil bakterite kasv on kiireim.

Sügelevat kohta hakkab koer ise lakkuma või kratsima, kui aluskarv peale ujumist või pesu märjaks jääb võib nahk ka hauduma minna. Haigestunud nahk on algul punetav, siis leemendav ja levib edasi kui kulutuli. Mida varem hot-spoti märgatakse, seda lihtsam on seda ravida. See on väga kerge tekkima, aga õnneks ei ole see nakkav.

Haigestumisriski on mõnel määral võimalik vähendada kammides õigeaegselt koeralt lahtine aluskarv ära. Hoolitseda tuleks ka selle eest, et koeral ei tekiks karvatoppe, mida ta närima võib hakata. Koera võiks ka igapäevaselt ning eriti peale ujumist silitada ning karv kuni nahani läbi vaadata, et märgata karvade sees hot-spoti alget või mõnda muud tähelepanu vajavat kohta. Tugevalt tuleb kasuks peale pesu või ujutamist koer korralikult fööniga kuivaks puhuda.

Seotud lood:

Kui hot-spot on tekkinud, siis tuleks kahjustunud alale võimaldada õhu ligipääs. Nii naha lähedalt kui võimalik ning umbes 1 cm laiuses tuleks ära pügada karvad, et karvutuks jääks ka 1 cm tervet nahka. Seejärel tupsutada kange lilla lahusega ja kuivatada. Hea õnne korral saab haigusele sellisel moel piiri panna, kuid suure tõenäosusega peab siiski pöörduma loomaarsti poole. Mida soojem on ilm, seda kiirem on ka haiguse kulg. Põletikuline nahk on spetsiifilise lõhnaga ning meelitab ligi ka kärbseid, kes sinna munele lähevad ning asjade edasine kulg meenutab õudusunenägu.

Kuumarabandus

Väga soojade ilmadega on palju ka kuumarabanduse juhtumeid. Loom muutub loiuks, võib
esineda oksendamist ja kõhulahtisust. Kindlaks märgiks on veel kehatemperatuuri tõus üle 39,5 kraadi (mõõdetakse pärasoolest) ning silma sidekesta ja suu limaskestade tumepunane värvus.

Esimese asjana tuleks loom viia võimalikult jahedasse ja õhurikkasse kohta ning pakkuda joogiks külma vett. Jahutamiseks sobivad ka kiles jääkuubikud või külma veega täidetud plastikpudelid ning kilekotid, mis tuleks panna loomale vastu kõhtu ja jalgade vahele, kus on kõige vähem karvu ja külm kõige paremini koerani pääseb. Tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et liiga kiiresti looma kehatemperatuuri alla toomine on talle teistpidi eluohtlik. Kindlasti tuleb konsulteerida loomaarstiga, kuna tegemist võib olla organismi vedelikupuuduse ning tõsisemate tervisehädadega nagu hingamis,- südame- ja kesknärvisüsteemi kahjustused. Looma transportimisel arsti juurde tuleb hoida teda külili.

Kuumarabanduse ärahoidmiseks tuleks loomale võimaldada palava ilmaga vilus olemise võimalust, värsket külma vett ja võimalikult vähe füüsilist koormust. Väiksematele, puuris elavatele loomadele võiks panna puuri külma vee pudeli, mille vastas nad end jahutada saavad.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare