Sellest on nüüd juba hea hulk aastaid, kui mu üle seitsmekümnene ema paanikas kliinikusse tormas: ise üleni verine ja räsitud, süles tema valge bostoni terjer, kelle valge kasukas oli laiguti roosaks värvunud. „Appi, appi, suured koerad ründasid. Tehke midagi, et mu koer ellu jääks,” – midagi sellist võis ta meile sel hetkel suure ehmatusega karjuda. Koer oli šokis ja värises, aga suuri haavu esialgsel vaatlusel ei paistnud, ka koera verest puhtaks pestes ei leidnud me oma suureks üllatuseks verejooksu allikat, ei kriimugi. Siis vaatasin ema. Tal oli näpu otsast praktiliselt tükk ära hammustatud. Koera kaitstes oli hoopis tema viga saanud. Koer jäi kliinikusse värisema ja meie tõttasime kiiruga traumapunkti. Tee peal kuulsin ka juhtunust lähemalt. Ema jalutas oma rihmastatud koeraga Mustamäe metsas, kui äkitselt nägi ta kahte koera enda poole tormamas. Oma lemmikut kiiruga sülle haarates komistas ta kogemata ja kukkus. Koerad veeretasid ema maas edasi ja tagasi, püüdes oma „saaki” kätte saada. Koerte perenaine aga karjus abitult kõrval, suutmata oma murdjaid kontrollida. Hiljem selgus, et samad koerad on ennegi teisi lemmikutega jalutajaid rünnanud. Andsime asja politseisse, koerte omanik sai karistada ja loodetavasti pidas neid edaspidi jalutades rihmas.

Selliseid lugusid on kahjuks palju ja pahatihti lõpevad need väikese koera hukkumisega. Kuidas koerte kaklusesse sekkuda ja mida teha, kui selline asi juhtub? Häid ja õigeid juhiseid sellises olukorras tegutsemiseks kahjuks ei olegi. Iga hinna eest oma koera kaitstes võid hoopis ise viga saada ja vastupidi, ennast säästes võid kaotada oma koera.

Oluline on mõista koera kehakeelt ja käitumist. Miks koer ründab? Kuna koerte kehakeel on keerukas, siis võivad inimesed rihma teistes otstes sellest sageli valesti aru saada ja oma koerale valesid signaale anda. Kui vastamisi satuvad kaks segaduses koera ning kaks ebakindlat ja koerte kehakeelt valesti tõlgendavat inimest, on konfliktid kerged tekkima. Ründava koera omanik on enamasti teinud korduvalt vigu, mis on kinnistanud koera valet käitumist. Näiteks ei ole võtnud oma koera kontrolli alla kohe, kui ta noores eas esimest korda teise koera suhtes agressiivsust üles näitas. Kui kutsikal on tendents agressiivsusele, siis ei tohi tal kunagi olla võimalust oma agressiivsust avaldada. Koer peab olema rihmas ja vajadusel suukorviga. Lootusest, et ehk ta seekord ei hammusta, on potentsiaalsel tulevasel ohvril vähe abi.

Inimene on koera sõber ja kaitsja. Kui koera meelest ei tee me seda piisavalt, siis võtavad nad kaitse enda peale.

Suur hulk rünnakuid toimub ka saagijahtimise tõttu. Väike, kiirelt sibav loom ehk teine koer võib olla kõrgenenud saagiinstinktiga koerale ahvatlev maiuspala.

Sajaprotsendiliselt ei taga meie edu kahjuks miski, küll aga saab rünnaku riski vähendada.

  • Väldi kohti, kus teadaolevalt jooksevad lahtised koerad. Selliseid koeri märgates tasub alati teavitada MUPOt. Ametkondade ülesanne on hooletuid koeraomanikke korrale kutsuda.
  • Ära jaluta lähedalt mööda majast, mille aias tundub olevat ülimalt agressiivne koer. Kunagi ei tea, millal värav on lahti unustatud või aed järele annab.
  • Kui näed lahtist koera, siis on parem karta kui kahetseda. Liigu temast eemale kiirelt, kuid mitte joostes. Varju põõsa, seisva auto vms taha. Nii, nagu sa põgeneksid metslooma eest.
  • Kui koer on sind märganud, ära keera talle selga. Püüa temast eemale liikuda, aga taganedes ära pööra oma nägu ära.
  • Hoia turvalist distantsi. Mitmed intsidendid jääksid olemata, kui mõlema koera omanikud varakult oma trajektoori muudaksid.
  • Katsu olla nii rahulik kui võimalik. Sinu rahutus kandub üle su koerale, kes võib sinu ebakindluse tõttu samuti agressiivse hoiaku võtta.
  • Õpeta oma koera olema rahulik siis, kui teised koerad mööduvad või lähenevad. Isegi sõbralik ootamatult lähenev koer võib sinu koerale tunduda hirmutav ja kui ta sellises olukorras kaitsvalt reageerib, võibki konflikt sündida. Püüa hoida oma koer rahulik ja proovi astuda vahele enne, kui neil konfliktiks võimalus avaneb.
  • Hoidu koerakarjadest. Kari on hullem kui üks rihmast lahtine koer. Lahtist koerakarja nähes muuda kohe suunda, aga ära jookse.
  • Taga oma ohutus. Kanna kaasas käepärast keppi, vihmavarju, seljakotti vms, millega saad kurja koera eemale tõrjuda ja end kaitsta. Kepi saab viimase abinõuna enne hammustust koerale hammaste vahele suruda ja vihmavarjuga õnnestub ehk ründavas koeras väikest segadust tekitada. Iga ese, mida saab asetada kahe ründevalmis koera vahele, on sellises olukorras abiks.
  • Kanna kaasas pipragaasi, mis arvatakse olevat efektiivne 40% rünnakutest. Suure koera jaoks võib ühest balloonist väheks jääda. Sihi koera nina ja silmi, kuid arvesta tuult, et sa ise kannatada ei saaks. Arvatakse, et igasugune pihusti võib aidata.
  • Imelik vali heli võib ründevalmis koera ehmatada ja rünnaku peatada.
  • Üllata koera ja viska laiali kõik kaasavõetud maiuspalad. Võib-olla unustab võõras koer end nosima ja saate vaikselt minema hiilida.
  • Kui on näha, et võõras koer on lihtsalt ülbe ja provotseerib, kuid kohe kallale ei torma, siis ütle resoluutselt ja kõvasti „ei” ning astu enesekindel samm koera poole. Jälgi koera kehakeelt – kui ta näib pigem hirmunud kui agressiivne, siis on lootust. Eriti siis, kui koer astub sinu enesekindla hoiaku peale sammu tagasi. Sellisel juhul võid sinagi taganeda, kuid ära keera koerale selga. Tee seda rahulikult, sest ootamatud liigutused võivad vallandada agressiooni.
  • Kindlasti ole oma koeraga jalutades kogu aeg tähelepanelik ja valvas, et ohtlikke olukordi ennetada.
  • Kui kaklust ei õnnestu siiski vältida ja koerad on teineteises hammastega kinni, siis kepiga tagumine ja veega pritsimine enam ei aita. Sellisel juhul proovi haarata koera sabast ja püüa teda tõsta nii, et tagajalad tõuseksid õhku. Võib juhtuda, et koer pöörab selle peale ringi ja hammustab. Veel parem oleks haarata otse tagajalgadest. Kui tegemist on väga suure koeraga, keda tõsta ei jaksa, siis püüa vedada koera tagajalad laiali nii, et ta kaotab tasakaalu ja kukub. Ära mine vahele ega püüa kaelarihmast haarata, see lõppeb peaaegu alati hammustusega. Verd jooksvana ei ole sinust oma koerale abi. Ka ehmatus pangetäie külma veega võib purelejad hetkeks eemale peletada, paraku aga pole seda ämbritäit tavaliselt kusagilt nii kohe võtta.
Jaga
Kommentaarid