Miks on sääsed siiski kasulikud putukad ja nende hävitamine ei ole kahjuks hea idee?
Kuna tundub, et sääsel pole erilist väärtust ja Zika viiruse ohud vastsündinutele muutuvad üha ilmsemaks, laienevad ka üleskutsed sääsed üldse maamunalt minema pühkida. Veebikeskkond on tulvil lugudest pealkirjadega „Tapame kõik sääsed ära“ või „Kas see oleks siis halb, kui me kõik sääsed ära hävitame?“
Kuid hävitada putukas, keda on 3500 tuntud liiki ja kes on üldlevinud kogu maakeral, pole kuigi lihtne ülesanne. Enamike ekspertide arvates kujuneks see liiga kalliks ja ebapraktiliseks ning tooks kaasa tõsised ja ettenägematud tagajärjed keskkonnale, viies meid tagasi Rachel Carsoni „Vaikse kevade“ („Silent Spring“) päevadesse, mil DDT ja teiste sarnaste putukamürkide laialdane kasutamine reostas veekogud ja tappis loomastiku.
„Minu arvates pole see realistlik, sest pole olemas sellist hõbedast võlukuuli, mis nad kõik hävitaks,“ ütles Joseph M.Conlon, Ameerika Sääsekontrolli Assotsiatsiooni nõunik ja 20 aastat mereväes töötanud putukateadlane.
„Minu meelest põhjustaksime liialt palju keskkonnakahjustusi, kui üritaksime sääski hävitada,“ jätkas ta. „Ma ei väida, et kui likvideeriksime sääsed, sureksid neid jahtivad loomad välja, sest planeedil pole ühtki looma, kelle jaoks sääsed oleksid ainsaks või isegi peamiseks toiduallikaks. Kuid teatud keskkonnakahjustused tekiksid kindlasti ja võimalik, et ka sellised, mida me ei oska isegi ennustada.“
Rick Merritt, Michigani Ülikooli emeriitprofessor, kes on 25 aastat sääskedega töötanud, nõustus, kuid sootuks erinevatel põhjustel. Tema väitel jääksid sääskede hävitamise järel paljud kalad, linnud ja roomajad toiduallikast ilma ja osad taimed kaotaksid olulise tolmeldaja.
„Pole ühtki organismi, kelle saaksime kõrvaldada nii, et see ei mõjutaks oluliselt tiikides, rabades ja puuõõntes elutsevate liikide toidulauda,“ ütles Merritt, märkides, et on olemas kalu, kes toituvad ainult sääsevastsetest, ämblikud püüavad täiskasvanud isendeid oma võrkudesse ja nahkhiired kugistavad öösiti alla terveid sääseparvi. „Nad on väga oluline toiduartikkel, seda eriti troopikas,“ lisas Merritt. „Minu arvates mängivad nad ökosüsteemis tähtsat rolli. Samuti hoiavad sääsed teatud aladel ka vee puhtana, kuna nende suus paiknevad miniharjad koguvad kokku tahked osakesed, filtreerides nii vett.“
Isegi Omar S. Akbari Kalifornia Riverside’i ülikoolist, kes on kirjeldanud sääski kui võib-olla maailma kõige ohtlikumaid loomi, leiab, et nende hävitamisega läheksime me liiale.
„Usun, et sääskede hävitamisel oleksid tõsised ökoloogilised tagajärjed, kuna sääsed moodustavad globaalselt vee-ökosüsteemides olulise osa biomassist. Sääskede kõrvaldamine jätaks röövloomad saagita.“
Rather, Akbari, Conlon ja teised on kutsunud üles rakendama täpsemalt „sihitud lähenemist“, mis keskenduks sellistele sääseliikidele nagu Aedes aegypti ja Aedes albopictus, mis on otseselt vastutavad dengue, chikungunya ja Zika, aga ka kollapalaviku viiruse levitamise eest. Samuti tuleks keskenduda 40 liigile 430-liigilisest Anophelese perekonnast, keda süüdistatakse malaaria edasikandmises.
„Väga vähesed liigid mängivad olulist rolli inimestel haigusi põhjustavate patogeenide edastamisel, nii et rahva tervise seisukohalt on täiesti loogiline töötada välja viise, kuidas takistada neid sääski inimesi hammustamast,“ ütles Dan Strickman, Bill & Melinda Gatesi Fondi programmi vanemametnik. „Usume, et saame sääsetõrjes arukalt tegutseda, suunates jõupingutused paikadesse, kus haigused levivad ja kasutades järelvalvet, et näha, kus tuleb paremat tööd teha. Tõhus sääsetõrje, vähendamaks malaaria levikut inimeselt inimesele, ühendatuna malaaria parasiite kandvate inimeste raviga loob malaaria-vaba maailma, ilma et ühtki liiki tuleks ajaloost kustutada.“
See lähenemine on viimasele ajal toetust võitnud, osaliselt tänu mitmete uuenduslike tõrjemeetodite edule. Briti ettevõte Oxitec töötas välja geneetiliselt muundatud sääsed. Nimelt muutsid nad isaste sääskede DNA-d nii, et nood jäävad viljatuks ja selle tulemusel ei saa nende järglased kunagi täisealiseks. Välikatsega on avastatud paljudes paikades, sealhulgas Malaisias ja Brasiilias, et GMO sääsed on kohalikku Aedes aegypti populatsiooni 90 protsendi võrra vähendanud.
Sel nädalal andis üks teadlaste tiim ajakirjas PLoS Pathogens teada teisestki paljulubavast tõrjemeetodist. Nad kasutavad Wolbachia bakterit, mis nakatab paljusid putukaid, kuid mitte Aedes aegypti liiki. Viies bakteri Aedes aegypti populatsiooni, kaitseb see sääski dengue, Zika ja muude viirustega nakatumise eest ega lase neil seega viirusi pahaaimamatutele inimestele edasi kanda.
„Tänu sääskede bioloogia ja füsioloogia kohta saadud teadmistele ning uutele geneetilistele tööriistadale ehk nn „geeniajamitele“ võib osutuda ühel päeval võimalikuks hävitada üksnes valitud liikidest sääsed,“ ütles Akbari. „Arvestades, et vaid 100 liiki hinnanguliselt 3500-st Maal elavast sääseliigist hammustab inimesi ja neist vaid 50 kannavad inimestele ohtlikke haigusi, usun, et tulevikus võib olla võimalik likvideerida ainult need valitud liigid ja jätta ülejäänud liikide populatsioonid puutumata.“
