Mis on klikker ja kuidas selle abil koer hästi käituma panna?



Mis on klikker ja kuidas selle abil koer hästi käituma panna?
Foto: Shutterstock

Klikkeritreening on positiivsel kinnistamisel põhinev treeningumeetod. Kui meile ei meeldi, et koer tirib rihma või närib ebasobivaid asju, on klikkeri abil võimalik tagada, et loom hakkab käituma teisiti. Õigesti kasutatuna töötab klikker alati!

Mis on klikkeritreening? Kes ja millal klikkeri esimesena kasutusele võttis?

Klikkeritreening on teaduspõhine loomade treenimise meetod, kus rakendatakse teadmisi positiivsest kinnistamisest – soovitud käitumist markeeritakse vahetult ning sellele järgneb kohe preemia.

Klikkeritreeningu tööriist on pisike metallist keelekesega plastkarp, mida vajutades tekib terav metalne heli – klikk. Erinevalt inimeste jutuvadast ja muust mürast on loomadel seda lihtne taustast eristada. Klikiga saab koerale väga lihtsalt märku anda, et just nüüd tegi ta midagi, mida temalt ootasime. Loomulikult on tähtis anda kohe pärast klikki loomale tema jaoks parim preemia.

Treenimismeetod põhineb teadusuuringutel, mida hakati tegema juba eelmise sajandi algupoolel. Koeratreeneriteni jõudis see alles 1980ndate lõpus tänu USA delfiinitreenerile Karen Pryorile. Hiljem levis meetod USAst ka mujale. Sellest ajast on koeratreenerite kogukond üle maailma tasapisi meetodi omaks võtnud ning kasutab seda kõigis koeratreeningu valdkondades.

Miks on klikkeritreening tõhus? Mis on selle eelised? Kas ainult hääle kasutamisest ja sõnalisest kiitusest ei piisa?

Seotud lood:

Treening on kõige tõhusam siis, kui see on vahetu kahepoolne suhtlus treeneri ja treenitava vahel. Kui oleme koeraga kliki tähenduse „kokku leppinud” – nüüd tegi ta hästi ja kohe järgneb ihaldatud preemia –, hakkab loom treenitavat tegevust ikka ja jälle kordama. Kui aga „valetada” ja pärast klikki preemia andmata jätta, siis kliki mõju kaob. Seega peab suhtlus olema vahetu ja aus ning treeningu nõudmised peavad vastama õppuri oskustele.

Loe veel

Klikk ei ole siiski ainus viis soovitud tegevust ära märkida. Pean alati väga oluliseks rõhutada, et klikkeritreeningus ei ole klikker põhitegija. Peamised on treeneri teadmised positiivse kinnistamise seaduspärasustest ja reeglitest ning mehaanilised oskused, et neid teadmisi praktikas rakendada.
Absoluutselt vältimatuteks komponentideks klikkeritreeningus on looma vabatahtlik osalemine õpiprotsessis, treeneri vahetu ja kiire tagasiside loomale, hästi valitud preemia, asjakohaselt korraldatud ümbrus ning korrektselt kavandatud treeningud. Klikker on väga terav tööriist, kuid ainult siis, kui seda oskuslikult kasutada. Iga inimene, kes klikkeriga ringi kõnnib, ei ole veel klikkeritreener.

Omades teadmisi positiivsest kinnistamisest, saab soovitud käitumist ära märkida sama tõhusalt iga muu vahendiga, kasvõi öeldes koerale õigel ajal „tubli”. Kui inimene on sõnadega aeglane, nii et klikk aitab paremale ajastusele ja selgemale suhtlusele kaasa.

Samas on näiteks siinkirjutaja koerte hulgas üks helitundlik kuueaastane karjakoer, kelle jaoks ei ole klikkeri klikk üldse meeldiv heli, ning vanadusest kurdiks jäänud terjer, kes ilmselgelt ühegi helisignaali peale ei reageeri. Ega seepärast veel koerad positiivse kinnistamise meetodil treenimata jää!

Kuigi enamik koeri hakkab klikkeriheli väga armastama (ikka tänu maitsvatele tulemusele), esineb ikka ja jälle neidki loomi, kelle jaoks see terav metalne kõla väga meeldiv ei ole. Siis tuleb kasutada muid variante – miks mitte õigel ajal öeldud kiidusõna või kurdi koera jaoks visuaalne signaal?

Kas klikkeritreeningut saab kasutada iga koeratreener või vajab see spetsiaalset ettevalmistust? Kas koeraomanik võib klikkeritreeninguga alustada omal käel?

Nagu eelmise punkti juures mainitud sai, tuleb tunda õppimisega seotud seaduspärasusi ja reegleid, mis on seotud positiivse kinnistamise rakendamisega. Loomulikult on inimesi, kes saavad asjale ruttu pihta vaid meetodi põhimõtteid lugedes ning tasapisi praktilise tööga katsetades.

Loomade treenimine on midagi väga praktilist, meistriks saadakse ikka harjutades ja päriselt praktiseerides. Mehaaniliste oskuste lihvimine ei lõpe kunagi. Aja jooksul areneb võime näha koera käitumises väiksemaidki muutuseid, mida algaja ei suuda veel tähele panna.

Kui endal treenimine ei edene, tuleks otsida kogenud treener, kelle juhendamisel tööga algust teha. Veel kord: siiailma treenimisoskustega ei sünnita, heaks treeneriks saadakse teadmisi ja praktilisi oskuseid kombineerides.

Kas ja kuidas kasutada klikkeritreeningut, et vabaneda koera halbadest kommetest?

Klikkeritreeningut saab kindlasti rakendada, kui koerale on vaja õpetada mõnd olukorda sobivamat tegevust. Peab välja mõtlema, kuidas loomal teatud kontekstis käituda tuleks, ja oma soovid paika pannes uue käitumise treenimisega pihta hakata.

Tegelikult ongi koera halvad kombed mingi loomuomane käitumine (haukumine, kaevamine, ringi jooksmine, prügi söömine, tirimine, riiete närimine), mis meile millegipärast ei meeldi. Enamasti seisneb probleem selles, et me pole loomale „öelnud”, mida ta selle asemel tegema peaks. Tihti keskendume „halvale kombele”, mitte tegevusele, mida tegelikult koer teha võiks. Ebaloogiline oleks soovida, et loom ei teeks midagi, sest selline seisund on omane ainult surnud isendile.

Vahel sildistatakse koera stressikäitumist pahateoks. Tegelikult võib halva käitumise taga peituda mõni tervisehäda või stressiseisund. Igal juhul tuleks alustuseks analüüsida, kuidas tagada looma heaolu, ja eemaldada tugev stress või terviseprobleem. Mõnel juhul kaob meie jaoks sobimatu käitumine juba siis. Kui loomal on jälle hea olla, võime tuua tema ellu veidi positiivset stressi treeningu abil.

Kas klikkeritreeningut saab kasutada ka teiste loomade peal?

Oo jaa. Tegelikult olidki klikkeritreeningu esimesed katsealused rotid, tuvid ja delfiinid. Nagu mainitud, levisid koeratreenerite kogukonda teadmised sellest meetodist alles palju hiljem. Tänapäevalgi lihvivad paljud treenimise entusiastid esmalt oma mehaanilisi oskusi kanade peal. Erandiks ei ole ka siinkirjutaja. Kui kedagi huvitab klikkeritreeningu rakendamine inimeste, eriti noorte sportlaste peal, siis võib panna internetis otsingusse märksõnaga „TAG teach”.

Õppimisega seotud psühholoogilised põhimehhanismid on üldjoontes samad kõigil loomaliikidel, erinev on ainult see, mis motiveerib. Koertele läheb üldjuhul väga korda hea suhe inimesega, kuldnokal või kanal on jällegi sügavalt ükskõik, kas me teda kiidame või mitte – peamine on söögipoolis kätte saada. Kui hakkame mingit liiki looma treenima, tuleb kindlasti tundma õppida tema loomupärast käitumist, bioloogiat ja füsioloogilisi piire.

Kas klikkeritreening töötab alati?

Jah, õigesti kasutatuna küll. Kui ei toimi, on midagi puudu treeneri teadmistes ja mehaanilistes oskustes. Klikkeritreening ei pruugi toimida ka psühholoogiliste häiretega inimeste ja loomade peal või siis, kui treenitaval on füüsiliselt halb olla. Kui õppija põhivajadused on katmata ja organismis valitseb tugev stress, on õppimine on keeruline iga meetodiga.

Mis saab siis, kui koer ei ole maiustega motiveeritav?

Klikkeritreening ei ole seotud ainult maiuste abil premeerimisega. Mõnda tegevust saab muidugi toidu abil treenida, sest koerad ja teisedki loomad peavad päeva jooksul ju midagi sööma. Samas eelistavad reaalseks tööks aretatud koerad premeerimist teatud tegevuse või mänguga.

Üks nutikas koeratreener ei piira koera premeerimise viise kindlasti vaid toiduga: preemiaks kasutatakse ära koerte instinktiivset kalduvust ajada taga liikuvaid objekte (näiteks palli) ning haarata hammastega eest ära liikuvatest objektidest (näiteks sikutusnööridest, nutsudest, kaltsudest). Mängida võib muidugi ka muudel viisidel. Premeerimisel saab ära kasutada tegevusi, millest koer just sel ajahetkel huvitatud on – ujumist, karjatamist, teiste koertega suhtlemist, postide nuuskimist ja palju muud. Motiveerimisel on piiravaks teguriks ainult treeneri fantaasia ja treenitava koeraga suhtlemise oskus.

Miks ikkagi valida klikkeritreening?

Klikkeritreening kui positiivsel kinnistamisel põhinev treeningumeetod on igati sobilik ka algajale koeratreenijale. Isegi kui ta veel väga osav ei ole, ei saa rikkuda peamist – head suhet oma koeraga. Klikkeritreening ei ole midagi, mida treener koerale teeb – see on kahepoolne suhtlus ja tagasiside. Treenitav osaleb alati aktiivselt õpiprotsessis.

Kui koer on omandanud „mängu” põhimõtted, toimub edasine õppimine tunduvalt kiiremini. Ja mis kõige tähtsam: treener teadvustab pidevalt oma vastutust kinnistamisprotsessis ja kohandab oma käitumist koera edusammude järgi. Alustage juba täna! Head treenimist!

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare