Norra veterinaarülikooli teadlane Ernst Otto Ropstad, kes on spetsialiseerunud loomade nägemisparaadi uurimisele sõnab, et tänapäeval võib üldistatult öelda, et koerad näevad teleriekraanil toimuvat samamoodi kui inimene. Miks tänapäeval? Sest uutel ja moodsatel teleritel on suurem kaadrisagedus, mida koergi näeb liikuva pildina, mitte aga niisama vilkuva kujutisena nagu see oli vanemate teleritega, mille kaadrisagedus oli 50 kaadrit sekundis.

Selleks, et koer üldse ekraanil toimuvat liikuva pildina tajuks, peaks teleri kaadrisagedus olema vähemalt 70 kaadrit sekundis. Inimesele aga piisab juba 16-20 kaadrist sekundis, et filme või telesaateid nautida.

Loomade puhul ei ole ühest reeglit, kui suur peaks kaadrisagedus olema, et tüütu vilkuv ja plinkiv kujutis nende nägemisparaadi ja aju koostöös vaadatavaks ja liikuvaks pildiks muutuks. Teadlane möönab, et spetsiaalseid uuringuid selle kohta, mitu kaadrit sekundis peaks olema teleripilt erinevate loomaliikide jaoks, pole aga tehtud.

Siiski on teada, et kõik elusolendid ei pruugi sarnaselt koertele telerivaatamisse nii positiivselt suhtuda, sest nende jaoks võib film, mida meie vaatame, hoopis stressiallikaks ostutuda. "Selleks, et linnud üldse liikuvat pilti näeksid, peaks teleripilt olema 100 kaadrit sekundis. Madalam kaadrisagedus võib linnule olla hoopis stressitekitav, sest kujutlege ise, kui peaksite olema ruumis, kus töötab pikka aega plinkiv stroboskoop, mis loob nn diskoteegi efekti. Ja see on linnu jaoks julm," selgitab teadlane.

Ehkki koer suudab näha, mis ekraanil toimub, ei näe ta seda siiski täpselt samamoodi kui inimene. Kui inimestel silma võrkkestal kolme tüüpi värvide nägemisega seotud valgustundlikke rakke, siis koeral on neid ainult kaks. Seetõttu värvus, mis inimesele paistab punane, on koera silmade läbi nähtuna hoopis kas kollakas või valge. Needsamad rakud ehk kolvikesed võimaldavad ka paremini eristada kontaste ja koerte nägemine pole nii terav kui inimesel.

Mõned koerad on telekavaatamisest rohkem huvitatud kui teised. Näiteks koerale, kellele meeldib tennisepalle taga ajada, võivad meeldida tenniseülekanded. Teadlane rõhutab, et kui koer vaatab telerit ja saab aru, et ekraanil liikuvaid linde ja loomi reaalset toas ei eksisteeri ja neid püüda pole võimalik, on tegemist väga targa koeraga.

Siiski võib alati mängu tulla koerte jahiinstinkt. Ta küll saab aru, et tegemist on kujutisega, aga ikka hakkab selle poole hüppama ja haukuma.

Allikas: www.sciencenordic.com