Koerad taluvad külma erinevalt. Lühi­karvalised ja karvutud on külma­kartlikumad, väga noored ja vanad loomad tulevad samuti külmaga kehvemini toime. Mõne haiguse puhul, nagu südame- ja neeruprobleemid, dia­beet ning hormonaalsed haigused, väheneb looma termoregulatsiooni võime.
Talvel peaks lemmiku omanik olema ettevaatlik vanade liigesehaigete koerade jalutamise ja õueviimisega, sest külmetus ja libisemise oht võivad nende seisundit halvendada. Looma tervisele mõjub ohtlikult ka pikalt õues istumine või lamamine.

Kampsun selga ja sokid jalga

Valdav osa meie koertest elab soojades majades ja korterites ning on loomulik, et neil hakkab õues külm. Kõige külmakartlikumad on aga kõrvad, käpad, nina, genitaalid ja sabaots.
Koerad võivad tundide kaupa lumes hullata, ilma et neil käpad külmetama hakkaks. Käpapadjakestes on palju rasva, mis ei jäätu nii kergesti kui teised koed. Jaapani teadlaste uuringud näitasid, et käpapadjakesed on varustatud veresoonte võrgustikuga, mis kaitseb keha jahtumise eest ja aitab padjakestel säilitada mõistlikku temperatuuri.

Siiski tuleb tõdeda, et tänapäeval pole sugugi kõik koerad enam jäisteks tingimusteks ühtmoodi valmis. Külmakahjustused on neil küll harvad, kuid siiski võimalikud. Seepärast ei piisa suure külmaga ainult mantlitest ja kampsunitest, vaid pikemal jalutuskäigul on vaja kasutusele võtta ka käpakaitsmed (sussid või sokid).

Jääkamakad varvaste vahel on ohtlikud

Energiline jalutuskäik külma ilmaga on kasulik nii peremehele kui ka koerale, ent kui varahommikul unine omanik oma lemmiku ukse vahelt pissile laseb ning ta õue unustab, võib see osutada ohtlikuks. Koer tavaliselt iseseisvalt mööda hoovi ei käi, vaid seisab ukse taga, lootuses, et teda tagasi tuppa lastakse – nõnda ta külmetub. Külmetus ohustab ka siis, kui pärast trenni või metsas jalutamist loom autosse pannakse, unustades, et talvel on seisev auto nagu külmkapp.
Pärast jalutuskäiku peaks kontrollima koera käppasid, sest eriti pikakarvalistel kipuvad varvaste vahele tekkima jääkamakad. Tänavalt üles korjatud lumi on aga rikutud saasteainetest (sool, anti­friis), millest võib saada mürgistuse. Kuna anti­friis on magus, lakuvad koerad-kassid seda meeleldi, aga see põhjustab väga tõsist neerukahjustust. Koju tulles peaks käpad puhtaks pesema või vähemalt lapiga üle pühkima.

Iga õuekoer vajab korralikku kuuti

Paljud õuekoerad eelistavad magada lume­hanges, aga ka neile peab igal juhul pakkuma võimalust varju alla minna. Kuut ei tohi olla liiga suur ega liiga väike, koeral peaks olema piisavalt ruumi pikutamiseks. Väga tähtis on kuudi soojuspidavus – hea variant oleks tuulekoda, aga sobib ka paks ja tugev riie tuuletakistuseks.
Tuul ja niiskus on suurimad õuekoera vaenlased. Seetõttu ei soovitata panna maha mingit vaipa ega tekki, sest need lähevad märjaks. Parim allapanu on õled või saepuru. Kui koer on kuudis, peaks sealne temperatuur olema vähemalt viis sooja­kraadi.
Talve saabudes tuleks õuekoerte toidu­kogust suurendada veerandi võrra, et organism suudaks sooja säilitada. Tagama peab värske vee kättesaadavuse, tavaliselt antakse sooja vett plastkausist.
Kassid eelistavad külmaga toas püsida ja ahju peal nurru lüüa. Vihm, lumi, tuisk, kange pakane ja muud ebamugavused on neile täiesti vastunäidustatud ning seetõttu nad talvel vabatahtlikult õue ei kipu. Kui loom siiski välja läheb, peab jälgima, et tagasitee tuppa (kassiluuk) oleks igal juhul avatud. Kui võimalust tuppa minna ei ole, armastavad kassid pugeda autokapoti alla mootori juurde sooja. Õnnetuste vältimiseks tuleks enne masina käivitamist koputada ja kolistada, et öömajalised minema peletada.

Alajahtunud loom vajab abi

Juhul kui loom on jäänud pikemaks ajaks külma kätte, kannatavad esimesena kõrva­otsad ja jäsemed. Kui loom on külmetunud, tuleb teda soojendada ettevaatlikult ja aeglaselt, parim selleks on kasutada leiget vett. Kuum vesi ja hõõrumine võib tekitada täiendavat koekahjustust. Alajahtunud loom võib väriseda, olla loid, uimane ja nõrk. Raskematel juhtudel (lihased muutuvad jäigaks, hingamine ja südametegevus aeglustuvad ning loom ei reageeri enam) tuleb loom viia kohe loomaarsti juurde.

Nõuanded:

  • Lume ja jää, aga eriti tuisuga võivad koerad lõhna kaotada ning seetõttu ka ise kaotsi minna. Hoidke looma rih­ma otsas.
  • Talvisel ajal tuleks koera küüsi lõigata tihedamini, sest lumel need ei kulu ja võivad hakata murduma.
  • Lumised käpad tuleb puhastada, sest saasteainetest võib loom saada mürgistuse.
  • Õuekoertel tuleb talvel toidukogust suurendada ja tagada joogivee kätte­saadavus.