Terviseameti andmetel on inimestel tänavu diagnoositud puukentsefaliiti ja puukborrelioosi kordades rohkem kui eelmisel aastal. Sama seis on ka koertega.

Eesti jääb kahe puugiliigi, võsapuugi (Ixodes ricinus) ja laanepuugi (Ixodes persulcatus) levipiirkonda. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid soojemapoolne talv võib seda pikendada.

Rohkem kui 90% oma elust veedavad puugid “peremehest” sõltumatult avatud looduses, niitudel ja metsades.  Esimesed puugid ilmuvad kevadel kohe pärast lume sulamist ja puukide arvukus hakkab kasvama pidevalt ja kiiresti, saavutades maksimumi suvekuudel. 

Puugid ei ole mitte ainult bakteritekandjad, vaid nad on ka n-ö reservuaarideks puukide süljeeritistega edasikanduvatele bakteritele. Peamised puukidelt koertele kanduvad haigused Eestis on borrelioos ja anaplasmoos. Pole harvad ka need juhud, kui looma on tabanud nakatumine samaaegselt mõlema patogeeniga. Loomadel, kes reisivad välismaal, esinevad ka leishmanioos, erlihhioos, babesioos jne. 

Nakatunute arv sõltub suuresti sellest, kuivõrd palju puuke looduses liikvel on ja kui aktiivsed nad on. Puukide ning puugirünnete arvu mõjutab oluliselt  just ulukite ja näriliste arvukus looduses.

Puukide kaudu nakatuvad haigused

Puukborrelioosi ehk Lyme’i haiguse tekitaja on spiraalitaoline bakter, spiroheet Borrelia burgdorfer. Lyme'i borrelioosi esineb nii inimestel kui ka loomadel. Borreelia bakterid liiguvad nakatunud puugi hammustuskohalt organismi nii mööda vereringet kui ka rakkudes ja kudedes. Borrelioosi nakkuse saamiseks kulub aega, kuni naha külge kinnitunud puugist haigusetekitajad loomale üle kanduvad ning paljunema ja elunema hakkavad. Eksperimendid on näidatud, et mida kauem on puuk ohvri külge kinnitunud, seda suurem on nakatumise risk.

Koerte borrelioosi kulg on inimese omast kergem ja vaid 5–10% nakkuse saanuid haigestub (inimeste puhul 90%). Puukborrelioos on multisüsteemne põletikuline haigus, mis kahjustab närvisüsteemi, nahka, südant ja liigeseid. Borrelioosile iseloomulikud haigustunnused tekivad tihti alles nädalaid või isegi kuid pärast nakatumist. Esineda võib väsimus, palavik, isutus. Tekkida võivad ka liikumisraskused ja liigeseprobleemid. 

Haigustunnustele on iseloomulik perioodilisus. See tähendab, et mõneks ajaks tunnused võivad nõrgeneda või kaduda ja tulevad siis jälle tagasi. Põletik võib rännata ühest liigesest teise või esineda mitmes liigeses üheaegselt. Neeru- ja südamekahjustused on võimalikud, kuid harvad.

Haiguse diagnoosimiseks ja ravitulemuste hindamiseks kasutatakse laboratoorseid meetodeid. B. Burgdorfer’i DNA uuringut on võimalik teha ka puugist.

Erlihhioosiks nimetatakse nakkushaigust, mida levitavad puugid ja mida põhjustavad sugukonda Anaplasmataceae kuuluvad bakterid. Erlihhioosi esineb nii inimestel kui ka loomadel. 

Erlihhioosi põhjustab viis bakteriliiki. Haigest puugist liigub bakter edasi suhteliselt kiiresti, ja juba 24-48 tunni jooksul on haigusetekitaja üle kandunud uuele peremehele. Haiguse peiteaeg on lühike, umbes 5-20 päeva. Kuna bakter paljuneb vere valgelibledes, siis erlihhioosi haigustunnused ei ole tavaliselt spetsiifilised. Nakatunu võib tunda väsimust, tal on palavik, isutus, apaatsus, liikumisel esinev jäikus või liigeste valulikkusest tingitud lonkamine. 

Kuidas nakatumist ära hoida?

Kuna puukide hooaeg algab juba kevadel, siis tuleks puugitõrjevahendid kasutusele võtta juba lume sulades ja kasutada neid kuni puugihooaja lõpuni. Selleks sobivad spot-on tilgad, rihmad, spreid ja puugivastased tabletid.

Juhul kui plaanis minna välismaale ja sõita lõuna poole, ei tohiks unustada parasiiditõrjet. Sel juhul tasub konsulteerida oma loomaarstiga, millised vahendid tasub antud piirkonnas kasutada. Puugitõrjet peaks tegema kõikidele peres elavatele loomadele. Kui koeraga tavatsetakse pikas rohus jalutamas käia, siis tasub looma kontrollida peale iga jalutuskäiku. 

Juhul kui sa leiad nahale kinnitunud puugi, siis ära eemalda puuki sõrmedega, sest niimoodi võib puuki kahjustada ja väljatõmbaja võib ise nakkuse saada. Ära kratsi, tiri ega pigista või muul moel ürita vigastada kinnitunud puuki, sest puuk võib eritada nahasse sülge. Püüa puuki eemaldada kasutades kummikindad ja spetsiaalseid puugipintsette.

Väljatõmmatud puuki pole mõtet ka uputada, sest nad hingavad iga viie tunni tagant ühe korra.

Puugi eemaldamisel haara puuk pintsettidega võimalikult nahapinna lähedalt ja tõmba puuki pintsette kasutades kindlalt ühtlase survega otse üles. Nii tuleb puuk koos lõugtundlatega nahast välja. Kui puugi pea jääb naha sisse, siis võiks proovida seda eemaldada nagu pindu. Juhul kui puugi pea väljatõmbamine ei õnnestu, tekib lokaalne põletikuline protsess ja puugi pea tuleb mõne aja pärast ise välja.

Puukide eemaldamiseks saab kasutada spetsiaalseid vahendeid, mida saab osta loomakliinikutest.