Lemmikloomade kiipimine
Saatuse irooniana kadus seesama koer aasta pärast ära. Kuna keegi polnud kuulnud ei kiibist ega veel vähem kiibilugejast, jättis koera leidnud pere ta endale.
Koer sattus aastate pärast uue omaniku hoole all hiljem samasse kliinikusse. Tunnistan ausalt, et ebakompetentse puudli-, bokseri- ja bostonipidajana on minu jaoks kõik saksa lambakoerad ühte nägu, aga abiline Piret vaatas röntgenlaual lebavat koera ja poetas mokaotsast: „On just selle esimese kiibitud koera nägu. Kontrolliks õige kiipi.“ Mõeldud tehtud. Kiibinumber oli ka kenasti ruudulises kaustikus kirjas (tol ajal polnud mingeid registreid ega andmebaase) ja ennäe – klappis. Endine omanik tuli kohale, aga tegi koera seisukohalt mõistliku otsuse. Koer oli temaga vaid aasta, uute omanike juures aga suurema osa oma elust. Stressi vältimiseks otsustati ta uude perre jätta.
Aga kui kiibi- ja registrisüsteem oleks juba 1998.a. töötanud, oleks lugu lõppenud teisiti.
Alates käesoleva aasta jaanuarist on Tallinnas koerte ja kasside kiipimine/registreerimine kohustuslik. Hoolas ja kohusetundlik lemmikloomaomanik kiibib ja registreerib oma looma ilma omavalitsuse poolse surveta. Missugune loomapidaja oled Sina?
Loe kiipimise kohta lisa Teie Loomakliinikud kodulehelt.
