Sellele küsimusele vastamiseks peaksime esmalt küsima „Miks hundid uluvad?“. See ei ole veel lõplikult kindlaks tehtud. Näiteks annavad hundid ulgumise läbi oma asukoha kohta teada. Mõni ulg võib olla konfliktsituatsioonis ka rahustava toimega. Kaugele kostev ulgumine jahi ajal võib olla märgiks teisele karjale, et siin piirkonnas on juba üks kari. Ulgumine võib määrata ka karja hierarhia. Igal hundikarjal olevat oma ulg. Selle tähtsus ja otstarve jäävad meile enamasti mõistatuseks. Inimestes tekitab hundi ulgumine hirmu, aukartust ja uudishimu. Hundile on see instinktiivne toiming ja seda teeb ka hundi sugulane koer, aga oluliselt vähem ja harvemini. Kelgukoerad uluvad innustunult enne teele asumist ning karjakoerad kutsuvad sellega loomi kokku. Enamasti aga tähendab ulgumine koerte puhul ebamugavust või valu. See võib olla ka sotsiaalne kutse. Koera jaoks on üksinda jäämine kurb. Ta vajab lähedust ning tahaks olla koos perega. Ta hakkab ulguma, et kutsuda inimesed tagasi.

Tänavu ei ole veel täpselt teada, mis toimub koera peas, kui ta ulub. Me võime selle üle vaid spekuleerida. Teatud kõrgusega helid annavad koerale signaali, et sellele hüüule on vaja vastata ehk temas ärkab vana hundi vaim. Ulgumise kaudu on huntidel kombeks tervitada karjaliikmeid ja vahetada infomatsiooni. Ehkki koer ja hunt on tuhandeid aastaid tagasi eri suundades arenenud, on midagi ühist siiski säilinud.

Sageli vallandab ulgumise kas teise koera ulg või üksinda jäämine. Muusika või muu heli võib olla sarnane teise koera häälele ja see põhjustabki ulgumist. See hääl peab tekitama koeras erutust. Mõnel koeral on see nii kõrge, et ta ei ulu kunagi, teised hakkavad kergesti ulguma, kasvõi kiirabi auto sireeni või pilli mängimise peale. Otse loomulikult ei pea koer kiirabi sireeni teise koera ulgumiseks, aga koera ulgumisele sarnane helisagedus vallandab temas ulgumisinstinkti.
Koer kuuleb ka ultraheli, mida inimesed ei kuule. Koera kuulmine on 4 korda parem kui inimesel. Noor, hästi kuulev inimene kuuleb vahemikus 20–20 000 herzi sekundis. Koerte kuulmine on kirjanduse andmeil 70–100 000 hertzi, ehk siis koerad kuulevad palju kõrgemaid helisid kui inimene.


Mida koera ulgumine tähendab?

See ei ole tänavu veel lõplikult selge. Ulgumine võib olla seotud reviiriga, kuid see võib olla ka teatud suhtlusvahendiks. Üldiselt usutakse, et ulgumine tugevdab koera või huntide rühma omavahelisi sidemeid. Hundikarjas on see oluline viis pidamaks karja koos. Koertel ei ole see tänapäeva ühiskonnas enam oluline, sest koera „kari“ ehk perekond ei kasuta sellist meetodit sidemete tugevdamiseks. Mõned koerad väljendavad end siiski ulgumise kaudu erutudes või rõõmustades nagu tahtes öelda, et kuuluvad samasse karja/perekonda.

Kuidas muusika koeri mõjutab?

Nii mõnedki koeraomanikud on märganud, et muusikal on koertele mõju. Seda on ka uuritud. Queensi Ülikoolis Belfastis tegid teadlased kindlaks, et rahulik muusika mõjub koertele rahustavalt, vähendab stressi, tõrjub masendust ja aitab magama jääda. On varjupaikasid ja kenneleid, kus samal põhjusel jäetakse ööseks koertele raadio mängima.
Sama uuringu põhjal tehti kindlaks ka raskemuusika (heavy) mõju koerale. See tekitab neis rahutust ja erutust, mis võib väljenduda suurenenud haukumisena. Muidugi ei tähenda see seda, et hevisõpradest koeraomanikud ei võiks oma lemmikmuusikat kuulata. Koerad jälgivad väga tähelepanelikult omaniku meeleolu ja võtavad selle omaks, mis tähendab seda, et kui omanik kuulab Metallicat ja see muudab ta rõõmsaks ja rahulikuks, siis on seda ka koer.

Ulgumisest võib saada ka käitumisprobleem või see võib olla mõne käitumishäire tunnuseks. Alljärgnevad punktid on enamlevinud ulgumise põhjused, millest esimesed kolm on seotud käitumisprobleemiga.

1. Koer ulub mingi nn märguande peale (sireen, teise koera ulgumine) ja häirib ümberkaudsete elu eriti siis, kui ta ulub öösel. Koer ilmselt lõpetaks ulgumise, kui see ärritaja kaoks, aga kui ärritajat ei ole võimalik kaotada, siis peab koerale õpetama mingi muu mooduse ärritajale (sireen, teise koera ulg) vastamiseks. Näiteks võtta mingi mänguasi ja mängida. Tuleb katsuda muuta koera motivatsiooni ja tundeid, mis on sellise käitumise algselt põhjustanud. Õpetada ta heatahtlikult ümber reageerima ärritile nii, nagu meie maailmas see sobilik on.
2. Üksindusahistus. Ulgumine on üks selle häire avaldusvormidest, Kui naabrid ütlevad, et koer üksinda olles ulub, siis võib sellega tegemist olla. Tekib ainult siis, kui koer on üksi (eraldatud oma peremehest. Raskematel juhtudel isegi kui lihtsalt teises toas). Sageli kaasnevad ka teised üksindusahistuse tunnused: rahutu ringikõndimine, lõhkumine, tuppa urineerimine ja roojamine jne.
4. Ulub ja haugub tähelepanu võitmiseks. Kui me hakkama ulgumise peale kuidagi reageerima (rahustame koera või kurjustame temaga, anname mänguasja, mille poole ta ulub), siis õpib ta ulgumise abil tähelepanu saama. Ulgumist peab ignoreerima ja koera premeerima tähelepanu või mänguasjaga, kui ta on vait. Kui ulub, kujuta ette, et ta on nähtamatu ja kuulmatu ;) See muidugi on kortermajas üsna keeruline.
5. Koer tunneb end üksildaselt. Koerad on väga sotsiaalsed olendid ja vajavad palju kontakte omanikuga. Kui koer ulub üksindusest, siis võib ta vajada rohkem kvaliteetaega sinuga. Ta tunneb, et jätad teda liiga sageli ja pikaks ajaks üksinda koju või aeda. Võta temaga ette rohkem jalutuskäike, arendavaid mänge, treeninguid ja premeerimi koera hea käitumise (vait olemise) eest. Kui pead ta üksi jätma, jäta talle mänguasju ja midagi toredat närimiseks.
6. Koer võib ulguda ka valust. Kui on selline kahtlus, siis viia loom kindlasti arsti juurde, et leida valu põhjus.