Vähkkasvajad, kopsuprobleemid, südamehäired: kas teadsid, kuidas mõjub passiivne suitsetamine sinu lemmikule?



Vähkkasvajad, kopsuprobleemid, südamehäired: kas teadsid, kuidas mõjub passiivne suitsetamine sinu lemmikule?
Pixabay.com

"On teada, et kui inimene, kes ise ei suitseta, viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab 20 sigaretti päevas, võrdub see mittesuitsetajale 7–8 sigareti tarvitamisega. Ent ohus pole ainult suitsetaja pere ja lapsed, vaid ka tema lemmikloom(ad)," sõnab Tervise Arengu Instituudi spetsialist Minni Saapar.

Nikotiin ja teised suitsetamisel tekkivad kahjulikud ained satuvad passiivsel suitsetamisel kõrvalviibijate organismi kahel viisil. Esiteks hingates sisse suitsetaja poolt väljahingatud ja põleva sigareti otsast õhku hajuvat suitsu. Teiseks keskkonna kaudu - mööblilt, kardinatelt ja
põrandalt, kuhu on ladestunud suitsetamisel tekkinud mürgised peenosakesed, mis hakkavad meie tervist märkamatult mõjutama.

Kui suitsetamisel sissehingatav mahv ehk peavoog sisaldab 30–45 protsenti tubaka põlemisel tekkivatest ainetest, siis väljahingatav suits koos sigareti hõõgumisest tekkiva suitsuga ehk kõrvalvoog sisaldab lausa 55–70 protsenti tubaka põlemisel tekkivatest ainetest.

Mürgised ained püsivad meie elukeskkonnas päevi, nädalaid ja kuid. Kasu pole ka tuulutamisest ega avatud akna või tõmbekapi juures suitsetamisest. Sigaretis leiduvad mürgid ja peenosakesed rändavad suitsetaja juuste, käte ning riiete kaudu tagasi tuppa, ohustades suitsetajaga sageli lähedases kontaktis viibivaid lapsi ja lemmikloomi.

Milline on tagajärg?

Seotud lood:


Sageli ohustab tubakasaaste lemmikloomi isegi rohkem kui inimesi. Koerad ja kassid veedavad rohkem aega põrandal, vaipadel ja muudel saastunud pindadel. Neid paitatakse suitsetamise ajal või suitsetamast tulles. Mõtlemata, et kätelt, riietelt ja keskkonnast pärit mürgid ning vähki tekitavad ained jõuavad sel viisil oma kasukat lakkuva looma organismi.

Loomad jäävad omaniku kahjuliku harjumuse lõksu – nad on pikkadeks päevadeks suletud tubakasuitsuga saastunud koju ning neil puudub võimalus paluda suitsetajal lahkuda või ise eemale minna. Lisaks on teada, et mida väiksem on lemmiklooma kehakaal, seda tundlikum on tema organism mürkide suhtes.

Loe veel

Kuna loomad on keskkonnasuitsu ja passiivse suitsetamise osas väga tundlikud, kahjustuvad nende rakud ja hingamisteed ning arenevad vähkkasvajad. Uuringud kinnitavad, et tihti sigaretisuitsu sees viibivatel pika koonuga hurtadel ja hundikoertel kahjustub sagedamini
hingamissüsteem ning esineb kasvajaid ninaõõnes ja siinustes. Lühikese koonuga koertel kujuneb vähkkasvaja aga tihedamini kopsupiirkonda. Ka atoopilist nahapõletikku esineb sigaretisuitsuga kokkupuutuvatel koertel teistest 3-4 korda sagedamini.

Kassid on tubakasaastest veelgi enam ohustatud kui koerad - nad on väiksemad, veedavad rohkem aega toas ning puhastavad oma karva tihti. Näiteks haigestuvad suitsetajate kodus elavad kassid 2-3 korda sagedamini pahaloomulistesse lümfikasvajatesse. Mida kauem on kass elanud tubakasuitsuga saastunud keskkonnas, seda suurem on risk.

Lindude hingamisteed on saasteainete suhtes eriti tundlikud. Passiivse suitsetamise tagajärjel võib lindudel tekkida kopsupõletik või areneda kopsuvähk. Samuti võivad neil tekkida silma-,naha- või südameprobleemid. Sageli suitsetaja käel istuval linnul võib avalduda dermatiit ning seetõttu hakkab ta oma sulgi välja kiskuma.

Passiivse suitsetamise ohud kaasnevad ka teiste suitsetavate tubakatoodete, nagu vesipiip või e-sigaret tarvitamisega. Sarnaselt tavasigaretiga ei tohiks ka neid kasutada siseruumides või oma lemmiku läheduses. Ainuke viis oma lähedasi ja lemmikuid kaitsta, on kodus ning nende läheduses mitte suitsetada või suitsetamisest täiesti loobuda.

Täpsema info artikli kohta leiab SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare