Esimesed fantastilised edulood: hemodialüüs on Eestis uudne raviprotseduur, mis päästab lemmikuid surmasuust


Esimesed fantastilised edulood: hemodialüüs on Eestis uudne raviprotseduur, mis päästab lemmikuid surmasuust
Koer Karu hemodialüüsi ajalAllikas: Pet City loomakliinik

Hemodialüüs on protseduur, mis puhastab lemmiku neerud ja ravib neerupuudulikkust. Seda tehakse lastele mõeldud dialüüsiaparaadiga. Esimesed edukad katsed on seljataga ja nii mõnigi lootusetus seisundis olnud lemmik surmasuust päästetud. Uudset protseduuri tutvustab loomaarst Heli Säre.

Protseduuri ajal on loomaga kõik korras

Hemodialüüs ehk neeruasendusteraapia puhastab lemmiku organismi, asendades neerufunktsioone. „Kui loomal on diagnoositud äge neerukahjustus või krooniline neerupuudulikkus, on vaja teostada neeruasendusravi. Üheks neeruasendusravi võimaluseks on hemodialüüs. Samuti võib hemodialüüs olla elupäästev protseduur mürgistuse ja teiste raskete haiguste korral," rääkis PetCity loomakliiniku peaarst dr. Heli Säre.

Hemodialüüsiga on võimalik eemaldada organismi kuhjunud jääkained ja liigset vedelikku. "Süsteem toimib nii, et paigaldame lemmiklooma kägiveeni kahe avaga kanüüli. Ühest avast tõmmatakse veri dialüüsiaparaati, kus see filtreeritakse. Täpsemalt suunatakse veri filtrisse, kus see läbi poolläbilaskva membraani liigub vastuvoolu dialüsaadi lahusega, kuhu liiguvad patsiendi verest jääkained ja vajadusel liigne vedelik. Seejärel suunatakse veri filtrist tagasi patsienti teise kanüüli ava kaudu." selgitab dr. Säre.

Sellel aparaadil on pediaatriline võimekus ehk see sobib ka lastele ja väikestele loomadele. Alla 3 kg patsientidele sellega protseduuri aga teha ei saa," selgitab dr. Säre. Ta lisab: "Aparaadi süsteem on vaja täita verega. See peab tõmbama verd veenist ja aparaadi süsteemi maht on umbes 100 ml. Küll aga ei tohi nii väikselt loomalt võtta aparaadi täitmiseks 100 ml verd. Seetõttu peab aparaadi täitma doonorverega, et see süsteem töötada saaks. Sessiooni lõpul kantakse süsteemis olev veri loomale tagasi."

Seotud lood:

Protseduuri ajal on lemmikuga kõik korras. Loom ei ole narkoosis ja ei kannata, hemodialüüsi teostamine ei ole valulik. Loomaga tegeletakse kogu aeg: silitatakse, antakse süüa ja juua, lubatakse püsti tõusta kui ta seda soovib. Lähtuvalt patsiendi vajadustest määratakse loomale hemodialüüsi seansside sagedus ja kestvus. Kui ägeda haigestumise korral võib elupäästev olla juba üks seanss, siis näiteks kroonilise neerupuudulikkuse korral on vajalik korrata protseduuri teatud intervalli järel, näiteks kord nädalas, selgitab dr. Säre.

Ühe hemodialüüsi seansi maksumus on 600-1000 eurot ja seda ei finantseeri haigekassa. Lemmiklooma ravikulud katab tema omanik või kui loomal on ravikindlustus, siis katab ravikulud kindlustus.

If kindlustuse varakindlustuse tootejuht Veiko Sepp tõdeb, et kuna sarnaselt inimestega haigestuvad ka lemmikloomad ootamatult ja nendega juhtub traumasid, siis asendabki kindlustus loomadele haigekassat. „Ifi koera ja kassi kindlustuse statistika kohaselt on 90% lemmikloomadega toimunud kahjudest seotud just looma haigusest või õnnetusjuhtumist tingitud ravikuludega. Lemmikloomakindlustus on muutumas aina populaarsemaks, sest inimesed teadvustavad, et saavad ise oma neljajalgsele sõbrale pakkuda ootamatus olukorras parimat kaitset," selgitab Sepp.

Kolme lemmiku edulugu

Dr. Säre toob näiteks kolm lemmikut, kellele on hemodialüüsi tehtud ja kellest üks paranes juba täielikult. Esmakordselt tehti neeruasendusravi koerale 19. juunil. See on protseduur, mida teostavad väga vähesed veterinaariakeskused maailmas. Tänaseks on kliinikus tehtud 16 hemodialüüsi seanssi: neli kassidele ja ülejäänud koertele.

Esimene hemodialüüsi patsient oli 13-aastane Gordoni setter, nimega Karu.

"Karul diagnoositi vere ja uriinianalüüside järgi neerupuudulikkus ja tehti hemodialüüsi protseduur. Vere kreatiniini tase toodi 2000 mmol/l pealt 300 mmol/l peale," ütles dr. Säre. Kahjuks ei hakanud kohe esimese dialüüsi järgselt neerud piisavalt tööle ja seetõttu tehti Karule 26. juunil korduvdialüüs. "Ja see oligi mõte anda loomale veel üks võimalus. Puhastasime organismi küll jääkainetest, aga kas neerud ka tööle hakkavad, seda me kindlalt ei teadnud," lisab dr. Säre.

Loe veel

Viimati käis Karu kliinikus vastuvõtul 4. oktoobril. Esimesest korrast on möödas ligi kolm ja pool kuud ja neerunäitajad on täiesti korras. Küll aga peab Karu tarvitama toidulisandeid ja sööma spetsiaalset neeruhaige looma dieettoitu. Karuga on kõik korras. "Tõime koera välja ägedast neerupuudulikkusest. Tema seisund oli nii kriitiline, et kui kreatiniinitase oleks olnud kauem nii kõrge, ei oleks olnud enam võimalik Karu päästa," ütleb dr. Säre.

Dr. Säre teine patsient oli lühikarvaline kodukass Carla. Kassi vanus on teadmata, sest ta on adopteeritud. Arsti arvates võib kassi vanuseks oletada umbkaudu 10 eluaastat. Carla tuli loomakliinikusse 21. juulil. Tal oli siis juba krooniline neerupuudulikkus. Kassi kriisist välja toomiseks tehti talle järjest kaks hemodialüüsi seanssi. Samuti vajas kass vereülekannet ja 28. juulil tehti talle ka kolmas hemodialüüs. Kahjuks aga kroonilise neerupuudulikkuse korral neerud täielikult ei taastu. Küll aga saab lemmiku elukvaliteedi muuta oluliselt paremaks. Dr. Säre sõnul on Carla praegu aktiivne kass ja elab. Samas peab Carla sööma neeruravimeid ja spetsiaalset toitu ning talle tehakse vedelikuteraapiat regulaarselt. Carla käib kliinikus kontrollis. Praegu on kõik hästi.

"Esimene ravivõte on koerale viina andmine, sest see pärsib antifriisi metabolismi"

Kolmanda dialüüsipatsiendina sattus dr. Säre juurde ühe perekonna kaks 5-aastast Berni alpi karjakoera: Patric ja Oliver. Nimelt diagnoositi koertel antifriisi mürgistus. Jahutusvedelik ehk antifriis on sageli magus aine, mida pahatihti kipuvad loomad lakkuma. Selle üks komponentidest on etüleenglükool. "Kui antifriisi sisse süüa, tekivad väga mürgised toksiinid glükoolhape ja oksaalhape, mis ründavad kesknärvisüsteemi, südant ja neere" selgitab dr. Säre. Kahjuks oli Oliveri organismi sattunud ainet liialt ja teda ei õnnestunud päästa. Küll aga sai päästetud Patric. "Esimene ravivõte on patsiendile etanooli ehk siis viina manustamine, sest see pärsib etüleenglükooli metabolismi ehk vähendab toksiliste metaboliitide teket. Kahjuks kui on juba tekkinud neerukahjustus, siis on hilja seda ravida etanooliga. Sel juhul on ainus elupäästev ravivõte hemodialüüs," räägib dr. Säre.

Patric sai kliinikusse tulles 9. septembril esimese dialüüsi ja kaheksanda 12. oktoobril. Ta on dr. Säre sõnul saanud kuu aja jooksul kokku kaheksa hemodialüüsi seanssi. "Kahjuks ei saa aga ikka veel öelda, kas neerude funktsioon taastub. Statistika näitab, et neerude funktsioon võib taastuda õigeaegse ravi alustamise korral. Aga mis aja jooksul, seda praegu prognoosida ei oska," lisab dr. Säre. Õnneks Patricu neerud töötavad. Arsti sõnul ta pissib ja sööb ise. "Ainult, et neerud ei eemalda täiel määral jääkaineid ja need kumuleeruvad siiski organismi aja jooksul. Nüüd hoiame pöialt, sest kuu on juba möödas," ütleb dr. Säre.

Arst lisab, et kassidel tekib kahjuks sageli äge neerupuudulikkus, kui tekib näiteks stressist põhjustatud kuseteede haigus või kuseteid ummistavad kusekivid. Dr. Säre rõhutab, et loomaomanik saab väga palju ära teha, kui ta annab loomale õiget toitu ja tagab kassile koduse heaolu. Kass peab saama ka piisavalt liikuda ja mängida. Kui tundub, et kass väldib liivakastis käimist või käib seal väga sageli, siis tuleks sellele tähelepanu pöörata. Ägedat haigust saab ravida ja hilisemaid kahjustusi vältida. "Kui aga siis kohe ei tulda kliinikusse ja lemmik ei saa koheselt diagnoositud ning ravitud, võib muutuda äge neerukahjustus krooniliseks neerupuudulikkuseks ja seda ei ole võimalik ravida. Saab küll looma elukvaliteeti parandada, säilitada, aga täiesti terveks siis enam ei saa," lisab dr. Säre.

Antifriis on lemmikloomale äärmiselt mürgine

Pärnu haigla anestesioloogia-, operatiiv ja intensiivraviteenistuse juhi ja kliinilise toksikoloogi Raido Paasma sõnul põhjustab mürgistust antifriisis sisalduv etüleenglükool. “Inimese organismis metaboliseerub see vaheproduktideks, millest mürgiseim on glükoolhape ja see põhjustab neerukahjustusi,” täpsustab dr Paasma. Ta lisab: “Inimeste ja loomade ainevahetus on sarnane ja seetõttu ka sellest tulenev kahjustus. Näiteks metanooli ainevahetus on loomadel ja inimestel erinev. Seetõttu metanool loomadele selliseid kahjustusi ei põhjusta.”

Dr. Paasma sõnul on ravitaktika esmalt seisundi ravi ja mürgise alkoholi – antifriisi - ainevahetuse takistamine. Selleks on võimalik kasutada etanooli lahjat lahust või teist spetsiifilist antidooti Fomepizooli. Viin on etanooli lahus ja seetõttu saab kasutada vastumürgiks ka viina, mida tuleks lahjendada. Kui aga kujunevad välja probleemid neerudega siis on ainuvõimalik ravi hemodialüüs. Inimestel dokumenteeritud etüleenglükooli mürgistuste järgselt on paranemine hea ja reeglina neerukahjustust ei jää.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare