Tänapäeval on koerte rollid meie elus oluliselt erinevad sellest, mis need olid kunagi looduses või isegi mõnikümmend aastat tagasi kodukoertena. Koerad on meie sõbrad, elukaaslased, treeningukaaslased, sportlased. Ühtlasi on palju koeri, kes käivad tööl, andes märku lähenevast haigushoost, toetades erivajadustega inimesi või võideldes kuritegevusega. Meie kontrollime koerte elustiili, mis kell nad söövad ja kui palju liikuda saavad. Meie ütleme, millal on treeninguaeg, millal tööaeg, millal puhkeaeg. Teeme isegi suure osa aretusvalikuid. See on tore, kui koertel on meie eludes nii suur roll – nad on ju ütlemata toredad ja nutikad kaaslased. Samas ei tohiks unustada meil lasuvat vastutust oma karvaste sõprade vaimse ja füüsilise heaolu tagamisel.

Täpselt nagu inimestelgi, kuulub ka koertel hea füüsiline vorm täisväärtusliku elu juurde.

Just sellisel kasvulaval ongi viimastel aastatel hakanud nii mujal maailmas kui ka Eestis populaarsust koguma koerte fitness (võimlemine). Tegu ei ole mitte eraldi spordialaga, vaid koerte üldfüüsilise treeninguga, mis aitab meil tagada koerte mitmekülgse treenituse. Kindlasti peaks võimlemine kuuluma töö- ja sportkoerte treeningkavasse, aga sellest saavad kasu ka kodukoerad. Täpselt nagu inimestelgi, kuulub ka koertel hea füüsiline vorm täisväärtusliku elu juurde. Koeraga võimlemine koosneb põhiliselt süvalihaste ja stabiliseerivate lihaste treeningust ning jõutreeningust, mis inimeste maailmas oleksid vastavalt näiteks pilates ja jõusaalitreening. Tuleks meeles pidada, et treeningut alustatakse süvalihastest ning ainult jalutamine või jooksutamine ei taga alati süvalihaste treenitust.

Võimlemistreener Mari Valgma koos oma austraalia lambakoera Pipiga harjutusi tegemas. Foto: erakogu

Süvalihaste treening on koerte võimlemise üks olulisemaid komponente, mille roll on hea rühi ja võimalikult sümmeetrilise kehahoiu tagamine, mistõttu on see vajalik praktiliselt igale koerale. Me ei mõtle sellele tihti, aga koertel on samuti rühiprobleemid, täpselt nagu inimestelgi. Väidetavalt looduses rühiprobleeme ei esine ja see on üks meie elustiili negatiivseid kaasnähtusi, mis mõjutab ka koeri, kelle seljad on tihti nõgusad või küürus. Samas peaks kehaehituse poolest enamikul koertel (välja arvatud näiteks mõned hurdalised ja saksa lambakoer) selg sirge olema, mis tähendab, et turja ja vaagnaluu vaheline osa on küljelt vaadates sirge ja lihaseline. Teadliku treeninguga on võimalik koerte rühti parandada. Me ei tea, kas koertel põhjustab kehv rüht samuti seljavalusid ja väsimust nagu inimestel. Küll aga on võimlemistrennides näha, kuidas rühi paranemisel muidu väsinuna tunduvad koerad justkui rõõmsamaks ja enesekindlamaks muutuvad.

Võimlemise mõju liigeseprobleemidele

Tihti võib kuulda ka koerte liigeseprobleemidest. Ilmselt on lugeja kuulnud näiteks düsplaasiast või sidemerebenditest. Meil ei ole alati võimalik vigastusi või geneetilisi haigusi vältida. Küll aga saame nende ilmnemise tõenäosust ja nende mõju koera elukvaliteedile teadliku füüsilise treeninguga oluliselt suunata. Heas vormis stabiliseerivad lihased toetavad liigeseid ja parandavad koera kehatunnetust. Seeläbi suudab koera keha end ise paremini vigastuste eest kaitsta. Hea kehatunnetus ja koordinatsioon aitab koeral ka näiteks libedusega paremini toime tulla või ebatasasel pinnal komistamata liikuda, mis vähendab oluliselt traumade riski.

Võimlemine ei vaja palju aega, 10–15 minutit 3–4 korda nädalas. Foto: erakogu

Proovi üht harjutust

Stabiliseerivate lihaste töö olulisuse mõistmiseks võib ühte harjutust enda peal proovida, kui tervislik seisund lubab. Harjutus algab ühel jalal seisuga. Kui ühel jalal seistes on tasakaal käes, siis proovida vaadata 5–10 sekundit üles, seejärel samamoodi alla, paremale ja vasakule. Kogu harjutuse kestel võiks hoida oma tähelepanu sellel ühel toetaval jalal ning jälgida, kas lihased peavad mingite peaasendite korral rohkem töötama. Kogu selle harjutuse ajal peaksid tuntavalt töötama toetava jala stabiliseerivad lihased, eriti peaks seda tunda olema pahkluu-, põlve- ja puusapiirkonnas. Alati ei ole lihaste treeninguks liikumist vaja.

Siinkohal võib tekkida küsimus, et kuidas siis siiamaani on hakkama saadud ja miks peaks nüüd neid süvalihaseid ja stabiliseerivaid lihaseid treenima hakkama? Arvan, et kui laseksime koertel liikuda nii palju, kui nad ise soovivad, nendel pindadel, kus nad soovivad, ja teha neid asju, mis neile kõige loomuomasemad on, siis tõenäoliselt ei oleks täiendavat lihastreeningut vaja. Arvestades aga meie kontrolli ulatust koerte eluviiside ja aretuse juures ning meie aina kasvavaid ootuseid koertele, siis on ainult aus arvata, et võtame suurema vastutuse nende füüsilise vormi tagamise eest ning valmistame nad muuhulgas ka füüsiliselt ette meie ootuseid täitma.

Süvalihaste treening on koerte võimlemise üks olulisemaid komponente, mille roll on hea rühi ja võimalikult sümmeetrilise kehahoiu tagamine. Foto: erakogu

Võimlemine on võimalus koos koeraga midagi toredat teha

Peale lihaskonna arendamise ja füüsilise kasulikkuse pakub võimlemine võimalust oma koeraga koos midagi toredat teha. Tihti paraneb võimlemise tulemusena omaniku arusaam oma koera füüsilistest võimetest ja murekohtadest. Pelglikud koerad muutuvad julgemaks ja enesekindlamaks. Võimlemine on nii füüsiliselt kui ka vaimselt koerale väsitav ning seetõttu teretulnud tegevus näiteks pikkadeks sügisõhtuteks, kui koerte liikumine on tavalisest piiratum. Võimlemine sobib igas vanuses ja erinevate vajadustega koertele. Küll aga tasub meeles pidada, et võimlemine on mõeldud tervetele koertele ja enne treeninguga alustamist tuleks konsulteerida veterinaariga. Kui koer taastub vigastusest või operatsioonist, on kõige targem pöörduda füsioterapeudi poole.

Võimlemine ei vaja palju aega, 10–15 minutit 3–4 korda nädalas. Küll aga vajab võimlemine järjepidevust, ainult aeg-ajalt harjutusi tehes loodetud tulemusi kahjuks ei saavuta. Hea võimlemiskava peaks sobituma nii koera vajadustega kui ka omaniku elustiiliga. Alguses ei ole vaja eraldi varustust. Enamikku harjutusi saab teha põrandal, vajadusel trepiastmeid, kaste või vanu patju kasutades. Koera füüsilise vormi arenedes on võimalik kasutada inimestele mõeldud erinevaid tasakaalupatju ja -ube. Kuigi erinevad harjutused ja videod on tänapäeval vabalt kättesaadavad, tasub harjutuste kava koostada koos koerte võimlemise või fitnessitreeneriga, keda on Eestis praegu juba paar tükki. Treener suudab tagada, et harjutused oleksid süstemaatilised ja eesmärgipärased ning arvestavad iga koera eripäradega. Võimlemine ei tohiks kunagi põhjustada koerale valu või ebamugavust ning nende ilmnemisel tuleks harjutus koheselt lõpetada. Samuti ei tehta võimlemisharjutusi läbi väsimuse.

Arvestades meie aina suurenevat rolli koerte elustiili dikteerimisel, peaksime rohkem rõhku panema ka sellele, kuidas tagada oma koerte hea elukvaliteet võimalikult pikaks ajaks. Meie nõudmised koertele suurenevad pidevalt, seda eriti töö- ja sportkoerte jaoks. Füüsiline treening piirdub aga tihti ainult jalutamise või jooksutamisega, mis kahjuks ei taga alati mitmekülgset tööks vajalikku lihaste treenitust. Heaks lisandiks iga koera ellu on võimlemine, mis algab süvalihaste ja stabiliseerivate lihaste treeningust ning vastavalt koera vajadustele ja omaniku ootustele kaasab ka jõu- ja kiirustreeningu. Võimlemine annab võimaluse koos midagi toredat ja kasulikku teha, parandab koera usaldust ja meie arusaamist koera füüsilisest võimekusest ning loob hea füüsilise baasi ükskõik millise ala harrastamiseks. Soovitan kõigil koeraomanikel seda oma lemmikutega proovida.