Mis vahe on steriliseerimisel ja kastreerimisel?

Steriliseeritakse emaseid koeri ehk operatsiooni käigus eemaldatake nende paljunemisorganid. Üldjuhul eemaldatakse emastel koertel eemaldatakse munasarjad, munajuhad ja emakas. See tähendab, et emane koer ei ole enam võimeline paarituma ja ei saa järglaseid. Paaritumisinstinktid võivad kaduda, kuid võivad ka osaliselt alles jääda.

Kastreerimine käib aga isaste koerte kohta. Kastreerimisel lõigatakse isase koera munandid ära. Paaritumissoovi kadumine on sarnane emastele koertele ehk see võib alles jääda, aga võib ka kaduda.

Miks kastreerida või steriliseerida?

Loomade varjupaigad üle maailma on pungil koduta loomadest. Lisaks pannakse igal aastal miljoneid koeri magama, sest neile ei leita kodu ja koduta loomade ülalpidamine on varjupaikadele kallis. Niisiis on koera steriliseerimine või kastreerimine mõistlik, kui omanik teab kindlalt, et ta ei soovi koerakutsikaid või kui tegemist ei ole puhtatõulise aretusloomaga.

Mõneti on steriliseerimisel/kastreerimisel koera tervisele ka kasulik. Koerad, kes ei saa järglaseid, elavad kauem ja tervemana. Näiteks emase koera steriliseerimisel kaob oht emakakaelavähi või mädaemaka tekkeks.

Isastel koertel kaob oht haigestuda eesnäärme healoomulisse hüperplaasiasse. Sel puhul kitseneb eesnäärmes ureetra kanal ja takistub uriini väljavool põiest. Isastel koertel võb tekkida ka munandivähk.

Loomulikult ei taga ainuüksi kastreerimine või steriliseerimine looma tugevat tervist ja kahjuks võib lõigatud koertel muid terviserikkeid siiski esineda.

Millal peaksid laskma koera steriliseerida/kastreerida?

Kuigi lemmikloomade jaoks on optimaalne aeg noor iga, võib seda protseduuri teha igal ajal. Koeri lõigatakse siis, kui nad on täiskasvanuks saanud, üldjuhul peale esimest jooksuaega. Tavaliselt tehakse protseduur koerale, kui ta on 6-9-kuune, kuid loomaarstid panevad koeraomanikele südamele, et iga koera puhul on asi individuaalne ja see on läbirääkimise küsimus. Looma steriliseerimist/kastreerimist mõjutavad erinevad asjaolud.

Näiteks sõltub palju koeratõust. Uuringud näitavad, et suurematel tõugudel tuleb nii-öelda täiskasvanuiga hiljem. Olulist rolli mängib ka looma elukeskkond. Näiteks kui majja võetakse elama emane ja isane koer, siis peaks mõlemad varakult opereerima, et nad omavahel ei paarituks. Kui koer on aga ainuke lemmik, siis kannatab protseduuriga veidi oodata.

Väga tähtis on, et kastreerima/steriliseerima minnes vaatab loomaarst koera põhjalikult üle. Koeraomanikul peaks kaasas olema ka looma haiguslugu ja kindlasti peab loomaarsti teavitama, kui koeral esineb mõni haigus või kui ta annab koerale mingit rohtu.

Protseduurist taastumine

Järgides alljärgnevaid soovitusi, saab koeraomanik teha operatsioonijärgse taastumise koerale võimalikult mugavaks:

• Hoia koer siseruumis ja eemal teistest koertest.
• Ära lase oma koeral olla füüsiliselt aktiivne seni, kuni arst on andnud selleks vastava loa.
• Jälgi, et koer ei saaks lakkuda kinni õmmeldud haava.
• Kontrolli haava iga päev ja vaata, kas see paraneb korralikult ega ei ole paistetanud või ärritunud.
• Ära vannita koera enne, kui haav on paranenud ja arst on selleks loa andnud.
• Helista kohe loomaarstile, kui koer käitub imelikult, on uimane, sööb vähe, oksendab või kannatab kõhulahtisuse all.

Räägi loomaarstiga ka valuvaigistitest. Kui koer tunneb end mugavalt ja on energiline, siis tõenäoliselt tunneb ta ennast hästi. See on märk, mille järgi saad aru, et kõik on korras ja lemmik taastumas.

Kas protseduur on riskantne?

Steriliseerimine ja kastreerimine on tavapärased protseduurid ja nendega kaasneb samasugune risk nagu iga tüüpilise operatsiooniga. Risk tuleneb peamiselt anesteesiast. Enne operatsiooni vaadatakse loom üle ja kontrollitakse tema tervist. Vahel tehakse ka vereanalüüs, et olla kindel koera heas tervises. Probleemid neeru ja/või maksaga on aga ohtlikud ja vajavad ravi.

Millised on tüüpilised väärarvamused steriliseerimise ja kastreerimise kohta?

Erinevaid väärarvamusi on mitmeid, kuid üks populaarsemaid on uskumus, et steriliseeritud koer muutub paksuks. See ei ole tõsi. Koer püsib heas vormis, kui koeraomanik tegeleb oma lemmikuga ja hoiab ta füüsiliselt aktiivsena. Koerad kulutavad peale protseduuri vähem energiat, mistõttu vajavad nad väiksemaid söögikoguseid kui enne. Niisiis peavad ka loomaomanikud jälgima, et nad ei söödaks koera kogemata paksuks.

Teine väärarvamus on, et koera iseloom muutub peale operatsiooni. Ei muutu. Loomaarsti sõnul ei ole see tõsi.

Allikas: petmd.com