Loomapargi peremees Rein Kõiv on hirmul, sest parki korduvalt inspekteerinud ja ettekirjutuste täitmata jätmise eest trahvinud Võrumaa veterinaarkeskus võib teha otsuse, et loomapargi kolm karupoega tuleb hukata. Põhjuseks on nõuetele mittevastav aedik ning omaniku vastuseis nõuete täitmise suhtes.

Nimelt leidsid ametnikud 12.02.2015 teostatud kontrolli käigus, et tarastus ei ole piisava tugevusega, mis välistaks karupoegade põgenemise. Sellest tulenevalt tehti loomapargile ettekirjutused, mis kohustas tagama aedikute piisavalt tugeva ja kõrge tarastuse ning selle konstruktsioonide hea seisukorra, et tõkestada efektiivselt loomade võimalik põgenemine. Karupojad olid aga sel hetkel hoopis huntide aedikus, mis oli eelnevalt veterinaarametnike poolt tunnistatud nõuetele igati vastavaks. Nõuetele mittevastavaks tunnistatud karude aedikut ei kasutatud ning loomapark ei näinud ka põhjust, miks peaks hakkama seda nõuetele vastavaks kohandama, kui seal loomi ei ela.

Rein Kõivu sõnul püütakse ametnike poolt selgeks teha, et Euroopa Liidu direktiivid näevad ette, et tarandiku kõrgus peab olema 4 meetrit. "Meie pole aga leidnud sellist nõuet, et aedik peaks karu jaoks olema 4 m kõrge. Lähtume oma tegevuses loomaaedadele ja loomaparkidele pandud nõuetele ja seal on sõnastatud täpsed ruutmeetrid ühe looma kohta ja see vastab meil igati nõuetele. Ettekirjutuses pole ka viidet, millises seaduses oleks aediku kõrgus määratud."

Kui vaadata kõnealust Vabariigi Valitsuse määrust nr. 245 „Loomaaia planeeringule ja ehitistele ning loomaaialoomade pidamisele esitatavad nõuded“,sätestab see, et välisruumil peab olema piisavalt tugev ja kõrge tarastus, mis igal aastaajal takistab loomade põgenemise. Vajaduse korral tuleb välisruum pealt katta. Sama määruse § 6 lg 4 kohaselt tuleb tarastus ning sellega seotud konstruktsioonid hoida heas seisukorras. Tarastuse korrasolekut tuleb regulaarselt, kuid mitte vähem kui üks kord päevas kontrollida ja leitud vead kohe parandada. Tarastuse lähikonnas asuvad puud, mis võivad oma halva seisukorra tõttu tarastusele kukkuda ja selle lõhkuda, tuleb eemaldada. Muid nõudeid see määrus ei sätesta.

Alaveski loomapargile toeks olnud Eestimaa Loomakaitse Liidu juristi Piret Teesi sõnul pole täpseid aia parameetreid paika pandud ei ole. "Alaveskil karuaedikus on üks voolutraat aia peal, teine sees, meetrijagu aiast kaugemal, aga paistab, et see ei loe midagi. Ma ei tea, kelle tõlgendus see on, et aia kõrgus peab olema 4 meetrit."
Kuid aediku kõrgus oli vaid üks kitsaskoht, mille veterinaarametnikud välja tõid. "Ametnik teadis, et huntide aedikul on maa alla kaevatud võrk, ega me seda vahepeal siis välja pole kaevanud. Aga ometi tõi Võrumaa veterinaarkeskuse spetsialist Elle Horn välja, et maasisene võrk ei ole tuvastav. Seda ongi raske tuvastada, kui see maa sees on," on Kõiv riigiametniku jonnist hämmeldunud.

"Nüüd ei teagi, mis ettekirjutused veel tulevad ja kardame seda, et juhtub sama, mis juhtus eelmisel aastal huntidega, kui kolm kriimsilma lasti maha, kuna pääsesid varem veterinaarametnike poolt nõuetele vastavaks tunnistatud aedikust põgenema. Lisaks tuli tänu VTA võimatule ettekirjutisele lõpuks hukata ka nende aedikusse jäänud vanemad ning uus pesakond kutsikaid. Ühtekokku 11 hunti leidis oma õnnetu lõpu ja meie pere pole tänaseni sellest veel toibunud," sõnab Kõiv kurvalt.

Nüüd kemplebki Kõiv ametnikega tara pärast, mis peaks olema igati nõuetele vastav, kuid kui nõudeid ei täideta, tuleb karupoegadele uus kodu leida. Karupoegadele on uut kodu ka otsitud ja algselt pidid nad minema Lätti. Sealse loomapargi omanik ei saanud aga karude aedikut valmis ja seega nad veel mõmmikuid vastu võtta ei saa. Samas Venemaal on aga üks park neid tahtmas, aga VTA ei luba neid jällegi suvel Eestis laastamistööd teinud sigade katku tõttu üle piiri. "Ei saa aru, mis on seal ja karul omavahel pistimist, ning me viime ju loomad katkutsoonist minema, mitte ei too sisse" on Kõiv nõutu.

Kõiv kaebas Eestimaa Loomakaitse Liidu toetusel VTA ettekirjutiste pärast Tartu halduskohtusse, kuid kohus jättis kaebuse rahuldamata, leides et Võrumaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Elle Horn on pädev otsustama aia kõrgust ja selle vastupidavust ning et Alaveski väide maa sees oleva võrgu kohta on paljasõnaline.

Piret Teesi sõnul praegu veel midagi kriitilist ei ole ja otsus kaevatakse edasi: „See on hämmastav, sest kõnealused hundiaedikus viibivad karupojad tõi Alaveski Loomaparki tegelikult Keskkonnaamet ehk Eesti riik ning olukorras, kus riik ise ei ole suutnud LKS § 62 lg-s 2 sätestatud kohustust täita ja pole karude ülapidamiseks eraldanud sentigi, on selliste ilmselgelt põhjendamata ja alusetute ettekirjutuste tegemine riigi poolt eriti kohatu ja asjatult koormav“.

Loomakaitse Liit lubab vajadusel korraldada Alaveskil ka talgupäeva ja annetuste korjanduse, aga loomi bürokraatidel niisama lihtsalt tappa ei lubata.

„VTA teeb nii palju erinevaid ettekirjutusi, et lõpuks tuleb karud magama panna. Huntidega ju nii läks! Lisaks kui teise astme kohtus võitu ei saavuta, siis tuleb ka minul kohtukulud kinni maksta ja see tähendaks juba pargi sulgemist ning ka teiste loomade likvideerimist ", kardab Rein Kõiv siiski oma hoolealuste saatuse pärast.

Lemmikloom.ee võttis ühendust Võrumaa veterinaarkeskuse juhataja Inge Saavoga, kes lubas anda omapoolse kommentaari toimuva kohta reedel.