Debby on esimesena pensioni välja teeninud Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu litsentseeritud teraapiakoer, kes jõudis Viljandis abistada nii Linnaraamatukogus lugema õppivaid lapsi, kui külastada SA Viljandi Haigla õendus-hoolduskeskuse , SA Perekodu peresid ning lasteaeda Karlsson. Südamlik kogunemine möödus ilusate sõnade, silmade pühkimise, mängimise ning tublile neljajalgsele kingituste üleandmisega. Pidu jätkus kohvikus Fellin, mille personal kostitas Debbyt hea ja paremaga.

Viljandi Linnaraamatukogu huvijuhi Triin Laasi sõnul ei ole Debby ja Meeli olnud lihtsalt üks teraapiakoeratiim, vaid üks võlukoer oma võluva omanikuga. Laas loodab, et paljud saavad kogeda seda maagilist soojust, mis kisub suisa vägisi naeratama ning muudab tavapärased raamaturiiulivahed teistmoodi paigaks. Aitab seljatada hirmusid ning loob vahvaid mälestusi. “Minu jaoks on see olnud väga emotsionaalne, aga ka väga kasvatav ning hariv kogemus”, lisab Laasi tänulikult.

Lapsevanem Reet Lubi lisab, et vaid mõne kohtumisega on Debby muutnud ühe väikese lapse suhtumist koertesse. Hirm on asendunud usaldusega. “Lugemine oli mitmel korral teisejärguline, pigem tegeles laps enda tunnete ja koera mõistmisega. Koeraga koosolemise maagiline õhkkond andis lapsele eluteele kaasa teadmise, et on olemas ka sõbralikke ja suure südamega koeri. Jääme Debbyt igatsema ning ootame kohtumisi kohvikutes ja parkides,” õhkab Lubi.

Eesti Abi- ja Teraapiakoerte ühingu juhatuse liige Maarja Tali arvates ei ole koeratiimide panust ja rõõmu, mida nad pakuvad, mõõta ajas, rahas või protsentides. “Debby ja vabatahtliku koerajuhi Meeli Eismanni tegevus teraapiakoeratiimina ei kestnud aastaid kuid puudutas paljusid. On väga oluline ära tunda hetk, mil koer ei taha või jaksa sekkumistes enam osaleda ning võimaldada ka väga heal teraapiakoeral väsimuse märkide ilmnemisel veeta vanaduspõlve lihtsalt koerana. Loodame, et Viljandist leidub vääriline tiim tulevikus nende tööd jätkama,” lisab Tali lootusrikkalt.