Eesti Loodusmuuseum avas uudse ja omanäolise koeraparkla
Parklasse on lahkesti oodatud nii suured kui väikesed hästi käituvad koerad selleks ajaks, kui nende peremees või perenaine muuseumit külastab. "Kuna enamikes muuseumides on eksponaate, millele neljajalgsed sõbrad tahtmatult kahju võivad teha, siis oli koeraomanikel tänaseni keerukas valik - kas minna muuseumisse üksi või üldse mitte minna. Nüüd on loodusmuuseumisse oodatud nii koeraomanik kui ka tema neljajalgne sõber", ütles muuseumi juhataja Heidi Vilu.
"Asjaolu, et esimese muuseumina just loodusmuuseum sellise parkla avas on ka mõneti sümbolistlik sest meie muuseumi nimi justkui seda eeldaks. Samuti on meie kollektiivis koeraomanikke, mistõttu ka parklate nappusest tulenevad mured on tuttavad", lisas Vilu.
Koeraparkla pakub oma karvastele klientidele igati mõnusat äraolemist. Päikese ja vihma eest saab pugeda kuuti, mille ees on mugav terrass lesimiseks, veekauss janu kustutamiseks ning rihma kinnituskonksud. Kuut on ehitatud kohalikust puidust, töödeldud allergiavabade puidukaitsevahenditega ning katusel on rohelise hooviga harmoneeruv samblamatt.
Esimeste kundede jaoks on muuseumiperel ka üllatus. Nimelt ootab esimest viit neljajalgset külalist suussulav seakõrv. Siis läheb pikk ootamise aeg oluliselt kiiremalt.
Eriti pärast seakõrvaga kostitamist. Ka omanik Maarja Tali jäi rahule: "Nagu näha, on minu sõber parkimistingimused sobivaks tunnistanud ja oleks küll nõus mind mind siin ootama, kuni ma muuseumis sees karude ja liblikatega tutvust teen. Ja mis veelgi olulisem, koera omanikuna julgeksin siia oma kalli pereliikme jätta, sest erinevalt laternapostist või hoone peaukse kõrvale kinnitatud konksust on siinne parkla hästi läbi mõeldud ja teostatud - turvaline, mõnus mistahes ilmaga ning veidi eemal kõige käidavamast kohast. Loodan, et sellest saavad paljud ettevõtted inspiratsiooni ja koerteparklaid tekib linnapilti rohkem", lisas Tali.
