Eesti Loomakaitse Selts: karistused loomade väärkohtlemise eest on häbiväärselt madalad
Tavaline karistusmäär on rahatrahv, ühiskondlikult kasulik töö või loomapidamisõiguse äravõtmine, mida saab kohaldada ka vaid piiratud ajaks, räägib Liisi Moosaar. Reaalne vanglakaristus ootab vaid neid, kell on olnud varasemaid õigusrikkumisi.
Lemmikloom.ee otsis välja mõned rasked juhtumid, mis lõppesid loomade hukkumisega.
Tallinlasele Alvarile mõistis kohus 596 tundi üldkasulikku tööd selle eest, et viimane loopis oma korteris kassipoega vastu erinevaid esemeid, seina ja põrandat, tekitades kassile roidemurdusid, kopsuverejooksu, kolju pehmetes kudedes verevalumid ja reieluumurru.
2007. aastal ässitas Pavel Kuusalu vallas oma koera kassile kallale. Seejärel lõi ta kassi mitu korda torukujulise esemega. Siis hammustas koer veelkord kassi, murdes kassil kaela. See ei olnud selle loomapiinaja ainuke loomavastane tegu. Kohus mõistis Pavelile 180 tundi üldkasulikku tööd.
6-kuulise tingimisi karistuse sai Mati, kes tappis eriti julmal viisil kassi. Püüdnud looma hoovist kinni, lõi ta kassi tagakäppadest kinni hoides vastu maja betoonist välistrepi teravat serva ning veel kahel korral vastu puud ja vastu maad. Kass suri.
2014. aastal mõistis Harju maakohus süüdi Aivari looma julmas kohtlemises. Alkoholi tarvitanud mehel tekkis 2013. aasta juuliõhtul Keilas asuvas korteris tüli elukaaslasega. Mees kägistas surnuks peres lemmikloomana peetud küüliku ja viskas ta prügikonteinerisse. Aivaril oli ka varasemast üks kehtiv kriminaalkaristus. Kohus karistas teda sel korral viiekuulise vangistusega, mis asendati 298 tunni üldkasuliku tööga.
Mida sellest arvata?
Lemmikloom.ee küsis kommentaari prokuratuurist. Asja selgitas Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristel Tomingas.
''Looma suhtes lubamatu tegu” on kriminaalkorras karistatav, kui see on toime pandud avalikus kohas või julmal viisil. See tähendab, et igasugune looma halb kohtlemine pole kuritegu, vähemalt üks nendest kahest tingimusest peab olema täidetud. Ülejäänud juhtudel menetletakse asja väärteo korras.
Mida julm viis loomade puhul täpsemalt tähendab, selle osas on kohtupraktikat veel üsna vähe ning iga juhtumi puhul kaalutakse seda eraldi.
Loomade julma kohtlemise juhtumite uurimisel on kõige suurem takistus tõendite vähesus, mis on paljuski seotud inimeste hoiakutega. Tihti ei taha inimesed politseile avaldust teha. Isegi, kui loomade lubamatust kohtlemisest julgetakse politseile teada anda, juhtub sageli nii, et tunnistajad ei soovi hiljem ütlusi anda ning muutuvad väga napisõnaliseks.
Põhjus on tihti selles, et looma väärkohelnud inimene on tunnistaja naaber või muidu tuttav, kellega ei taheta tülli minna.
Kohus saab karistuse määrata, lähtudes seadusandja poolt ette antud raamidest, mille paikapanek on poliitiline küsimus. Karistusseadustik võimaldab looma julma kohtlemise eest mõista kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse, mis on üks leebemaid kuriteo eest ette nähtud karistusi.
Sellise kuriteo eest kohtu ette saadetud inimeste karistused on senises praktikas sõltunud lisaks konkreetse juhtumi asjaoludele väga palju süüdistatavate taustast.
Varem tõsisemate õigusrikkumiste eest karistamata inimeste puhul ei tule sellise teo eest karmimad karistusmäärad, üldkasulik töö või reaalne vanglakaristus tavaliselt kõne alla.
Kui vaadata inimesi, kes selliste tegude eest uurimise alla satuvad, siis üldistavalt võib öelda, et neil jääb puudu elementaarsest loomapidamise kultuurist. Ei saada aru sellest, et ka loom on elusolend, kelle suhtes ei tohi kasutada vägivalda ja kelle vajaduste eest tuleb hoolt kanda, mis omakorda nõuab nii aega kui raha. See on paljuski koduse kasvatuse ja puuduliku selgitustöö küsimus.
Enamik probleeme tundub alguse saavat sellest, et kui loom osutub ühel hetkel majapidamises üleliigseks, siis otsustatakse temast n-ö koduste vahenditega vabaneda või jäetakse loom lihsalt elementaarse hoolitsuse, toidu ja arstiabita. Ei saada aru, et esimese sammuna tuleks siiski leida loomale kas uus omanik, pöörduda loomakliinikusse või paluda abi varjupaigast."
Moosaar ELS-ist selgitab omalt poolt: karistuste muutmine on raske ja keeruline. ELS teeb tööd selle nimel, et esitada parlamendile seaduse muudatuse ettepanekud. Kontrollime üle teiste riikide praktikaid, mida saaks eeskujuks võtta.
