Eesti Loomakaitse Selts kutsub valima 2016. aasta kolme kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo vahel



Eesti Loomakaitse Selts kutsub valima 2016. aasta kolme kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo vahel
Pixabay

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kuulutas 16. aastat järjest avatuks aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo konkursi. Oktoobri- ja novembrikuu jooksul Eesti inimestelt laekunud ja kõige enam nimetatud lugude vahel kutsub ELS detsembrikuus hääletama.

Viimased kolm aastat on selts kutsunud üles inimesi kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo valimisel osalema kampaania algusest peale: oktoobri ja novembri jooksul on saatnud mitmed inimesed enda arvamuse 2016. aastal Eestis aset leidnud kõige eeskujulikumatest ja kõige taunimisväärsematest loomadega seotud ning avalikkuse tähelepanu pälvinud tegudest. Detsembrikuu jooksul kutsub ELS aga oma kodulehel enam nimetatud loo põhjal hääletama lõppeva aasta kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo poolt. Jaanuaris kuulutab selts välja kaks kõige enam hääli saanud lugu.

Kõige loomasõbralikuma teo kandidaatideks on tänavu Tartu ja Pärnu linnavõimude otsus keelata etendustes metsloomi kasutavate tsirkuste esinemine, Tallinna uue loomade varjupaiga avamine ja loomasõber Marko Männiste poolt Tallinna tänavalt paduvihma kätte jäänud kassipoja päästmine.

Seotud lood:

Kõige loomavaenulikemate tegudena tõid ettepanekuid teinud inimesed välja Keskkonna- ja Maaeluministeeriumide otsuse lubada karusloomafarmidel Eestis tegevust jätkata, metsloomi kasutava rändtsirkusele Zoo Impeerium esinemise Eesti linnades ja jõhkardi poolt abitute puuriloomade Paljassaare poolsaarele viimise ja nende jätmise saatuse hooleks.

Loe veel

„Loomad oma heaolu eest kahjuks ise kosta ei saa, see on meie, inimeste, ülesanne tagada, et loomade elu oleks õnnelik, täisväärtuslik ja elamist väärt. Kõige loomasõbralikuma ja -vaenulikuma teo kampaania eesmärk on suunata Eesti inimesi enda ümber toimuvat rohkem märkama, julgustama kaaskodanikke heategudele ja õpetama eluliste näidete varal, millised inimeste teod põhjustavad loomadele palju kannatusi, kuidas oleks tulevikus võimalik neid ära hoida ning kuidas on igaühel võimalik abivajavaid loomi aidata juba täna,“ sõnab ELS-i hädajuhtumite juht Maaja Mäll.

Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare