Loomakaitsjate eesmärgiks on toetada metsloomade tsirkuses kasutamise keeldu ja tuletada poliitikutele, ametnikele ja tarbijatele meelde, milliseid kannatusi peavad loomad tsirkuses taluma.

“Kõige parem oleks, kui tiigrite ja lõvidega tsirkus Eestit ei külastaks. Kui see peaks siiski juhtuma, oleme valmis kaasama kõiki loomi ja loodust austavaid inimesi ja organisatsioone, et taoline etendus jääks Eestis viimaseks,” kinnitas MTÜ Loomuse juhataja Kadri Taperson.

Eestit suvel külastav tsirkus ja Maaeluministeeriumi poolt kavandatav metsloomade tsirkuses kasutamise keeld oli üks jututeemadest 20. veebruaril toimunud loomakaitseorganisatsioonide võrgustiku kohtumisel Tallinnas. Muuhulgas tehti kohtumisel juttu lemmikloomaregistritest, kiibistamisest ja lemmikloomade, eriti kasside steriliseerimise-kastreerimise vajalikkusest ning sellega seonduvatest ettevõtmisest, koolitustest ja kampaaniatest.

Suure tähelepanu all olid ka loomakaitseseaduse muudatusettepanekud. “Jälgime suure huviga protsessi, mis parasjagu käimas Soomes. Sealne põllumajandusministeerium koondab loomakaitseorganisatsioonide abiga muutmist vajavad valdkonnad, näiteks loomadele kahjulikud arendustegevused, vähene arvestamine liigiomaste käitumisvajadustega, karusloomakasvanduste ebaloomulikud tingimused jms. Seega lähtutakse mitte olemasolevatest seadustest, vaid konkreetsetest probleemidest,” selgitas Taperson.

Eesti loomakaitseorganisatsioonide koostöövõrgustiku aluseks on regulaarne infovahetus, suhtlemine avalikkusega, teavitustöö, ühiskampaaniad, koolitused ja loomakaitsepoliitika kujundamine.

Võrgustikuprojekti eestvedajaks on loomade eestkoste organisatsioon Loomus ja peamiseks partneriks Eesti Loomakaitse Selts. Projektiga on liitunud Loomade Nimel, Kasside Turvakodu, Pesaleidja, Kassiabi, Kelmiküla kassijaam, Nurru Ometi, Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu ning Varjupaikade MTÜ. Projekti rahastab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.