Eesti loomakaitsjad protestivad Norra totaalse hundijahi vastu


Eesti loomakaitsjad protestivad Norra totaalse hundijahi vastu
Norras on hunte vaid käputäis.Wikimedia Commons

Norra looduskaitsjad kutsuvad rahvusvahelist üldsust üles kaitsma Norra hunte, millele kuningriik totaalse jahi kuulutas. Üleskutsega ühines ka Eesti MTÜ Loomus, mille korraldatud meeleavaldus algab reedel kell 10 Norra saatkonna ees.

“Norra riigivõimuasutused on otsustanud maha lasta suurema osa siinsest hundiasurkonnast, vaatamata sellele, et hunt on Norras kriitiliselt ohustatud liik ja range kaitse all,” vahendas Loomus Norra loomakaitseorganisatsiooni NOAH juhi, loomaarst Siri Anjuna Martinseni sõnu.

“See on meie arvates vastuolus riigis kehtiva looduskaitseseadusega ning Norra suhtes siduvate looduskaitsealaste rahvusvaheliste lepingutega, mille kohaselt on Norra kohustatud tagama tema territooriumil elujõulise hundiasurkonna. Samuti on küsitav hundijahi legitiimsus. Nimelt näitavad uuringud, et enamus Norras elavaid inimesi näevad hunti Norra looduse osana.”

Praegune Norra hundipoliitika on suunatud sellele, et hoida hundiasurkond kriitiliselt ohustatud staatuses ning pärssida aktiivselt selle elujõulisust. Nimelt otsustas Norra valitsus, et sel talvel võib maha lasta 42 hunti, millest veidi üle poole on juba kütitud. Kvoodi täitumisel jahihooaja lõpus on enamik Norra hundiasurkonnast hävitatud.
Selleaastane hundijaht on oma ulatuselt suurim pärast seda, kui hunt Norras 1973. aastal kaitse alla võeti. Looduskaitsjad leiavad, et jaht ei ole teaduslikult ega sotsiaalmajanduslikult põhjendatud ning valitsuse otsusel puudub seega õiguslik alus huntide küttimiseks. Lisaks viiakse tänavune jaht esimest korda läbi nn hunditsoonis, kus hundid peaksid olema rangelt kaitstud.

Seotud lood:

„Alates 1. jaanuarist on jaht keskendunud kahe hundikarja elimineerimisele Norra idaosas. Loomi on kütitud 24 tundi ööpäevas, kasutades huntide sissepiiramiseks piirdelippe. Mitu hunti said jahi käigus haavata, pikendades loomade kannatusi veelgi. Need hundikarjad ei ole teinud mingit kahju karjakasvandusele,” selgitas nördinud Siri Martinsen. “Valitsus põhjendab jahti vajadusega kaitsta olulisi avalikke huve. Nendeks „avalikeks” huvideks on jahimeeste ja maaomanike majanduslikud huvid ning soov piirata huntide kohalolu hunditsooniga. Seega domineerivad Norra hundipoliitikas ärimeeste erahuvid.”

NOAH korraldab koos kohalike loodus- ja loomakaitsjatega Norra huntide toetuseks ja sealsete võimude hundivaenuliku poliitika hukkamõistmiseks protestiaktsioone reedel ja laupäeval üle maailma.

Eestis korraldab meeleavalduse Loomus ja pikett algab 19. jaanuaril kell 100 Tallinnas Norra saatkonnas ees, mis asub aadressil Harju tänav 6.
„Nende rahumeelsete meeleavaldustega soovime saata Norra poliitikutele sõnumi, et praegune hundipoliitika, mille eesmärgiks on hoida Norra hundiasurkonda väljasuremise äärel, ei ole aktsepteeritav,” märkis Martinsen. “Me nõuame viivitamatult uut poliitikat, mis seab esikohale ökoloogilised kaalutlused. Norra on looduskaitse valdkonnas halvaks eeskujuks kogu maailmas. See peab muutuma.”

Loomuse andmeil on Norra hundiasurkond osa Skandinaavia hundiasurkonnast, millest suurem osa asub Rootsi territooriumil ja mille suuruseks on ligikaudu 430 hunti. Norra hundiasurkond koosneb 88-92 hundist, millest ainuüksi Norra territooriumil viibib püsivalt 55-57 hunti. Skandinaavia huntide kasutatav territoorium Rootsis ja Norras on suhteliselt väike ja seda majanduslikel põhjustel, millest peamiseks on riikide põhjaosas asuv põhjapõdrakasvatus. Norras moodustab huntide kaitseks määratud nn hunditsoon 5% riigi territooriumist.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare