Uute kavade järgi on 2030. aastaks kõik EL-i turule lastavad plastpakendid ringlussevõetavad, väheneb ühekordselt kasutatava plasti tarbimine ja piiratakse mikroplasti kavatsuslikku kasutamist.

„Kui me ei muuda seda, kuidas me plasti toodame ja kasutame, on 2050. aastaks ookeanides rohkem plasti kui kalu. Peame tegema nii, et plast ei satuks vette, toitu ega meie organismi. Ainus pikaajaline lahendus on vähendada plastijäätmeid suurema ringlussevõtu ja korduskasutamise kaudu. See on kodanike, ettevõtjate ja valitsuste ühine ülesanne. EL-i plastistrateegiaga toetame ka uut ja ringluspõhisemat ärimudelit. Peame investeerima uutesse innovaatilistesse tehnoloogialahendustesse, mis aitavad kaitsta kodanikke ja keskkonda ning säilitada ühtlasi tööstussektori konkurentsivõime,“ ütles säästva arengu eest vastutav komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.

Tegelikult on selle hollandi taadi nimi pikem: Franciscus Cornelis Gerardus Maria Timmermans. Aga see polegi tähtis. Oluline ja ühtlasi hirmutav on see, et Euroopa elanikud tekitavad igal aastal 25 miljonit tonni plastijäätmeid. Sellest megakogusest jõuab uuesti ringlusse vähem kui 30%.

Pole siis ime, et maailmas moodustab plast 85% randadel leiduvast prügist. Plast jõuab isegi meie kopsudesse ja toidulauale, kusjuures õhus, vees ja toidus sisalduva mikroplasti mõju tervisele on veel teadmata. Komisjoni varasemale tööle tuginedes püüabki uus plastistrateegia kõigile neile küsimustele lahendusi leida.