1. Kiivid on lennuvõimetud, aga see ei takista neil aktiivselt ringi liikumist.

2. Kiivide munetud munad on sama suured kui nad ise. Mõtle, kui vastsündinud beebid oleksid sama suured kui ema.

3. Kiivid algne elukoht on Uus-Meremaa ja samuti on nad riigi vaieldamatu sümbol.

4. Kahjuks on kiivid aga ohustatud liik.

5. Alates 1991. aastast on Uus-Meremaa näinud vaeva, et kiivide populatsioon kasvaks.

6. Kiivid on aktiivsed öösiti ja otsivad endale toitu ajal, mil meist suurem osa magab.

7. Kiivide ninasõõrmed on nende noka tipus. See aitab neil paremini maa seest vihmausse otsida.

8. Kiivide ülipehmed suled on kohevad ja meenutavad pigem juukseid või karvakatet. Nende pruunikas värvus aitab muudab kiskjate eest peitmise hõlpsamaks.

9. Väga harva võivad kiivid sündida ka üleni valgetena. See ei ole aga tingitud albinismist.

10. Kiivisid ohustavad kärpid. Nad on kärplaste sugukonda kuuluvad kiskjad. Rahvasuus kutsutakse kärpi hermeliiniks.

11. Uus-Meremaa põlisrahvas maoorid jahtisid kiivisid nende maitsva liha ja pehmete sulgede pärast. Aga ainult siis, kui see oli vajalik. Nimelt uskusid maoorid, et kiivid on Metsajumala Tane Mahuta kaitse all.

12. Kiivid on väga truud. Tavaliselt on nad ühe paarilisega 20 või rohkem aastat koos.

13. Kiividel on ülihea mälu. Nad võivad mäletada ka viie aasta taguseid asju.

14. Kiivi muna koosneb 65% munakollasest. See annab tibudele piisavalt toitaineid, et kasvada ja kooruda suled seljas.

15. Kiivit kasutatakse sümbolina igal pool Uus-Meremaal. Näiteks on kiivi Uus-Meremaa õhujõudude logol. Jah, ka lennuvõimetu lind võib seal olla.