Häiriv FOTO | Narva-Jõesuus tapeti tõukoer, politsei uurib juhtunut
Kui mitme koera omanik pühapäeva varahommikul koertega kodu lähistele rutiinsele jalutuskäigule läks, paistis kõik olema hästi. Ühel hetkel aga pistis tema juurest jooksu 8-aastane samojeedi tõugu koer Amadeus. Koer enam omaniku juurde tagasi ei pöördunud.
Samal hommikul, vaid paar tundi hiljem, leiti Amadeus Metsa tänavalt surnuna. Omanik teavitas juhtunust koheselt ka politseid, kes hetkel antud juhtumit uurib. PPA pressiesindaja Kerttu Krall kommenteerib juhtunut järgmiselt:
10. septembril kella 11 paiku teatati, et Narva-Jõesuus tapeti koer (teda oli torgatud terava esemega). Teatajaks oli koera omanik, kelle sõnul loom hommikuse jalutuskäigu ajal vabaks pääses ja ära jooksis. Omanik leidis koera paar tundi hiljem Metsa tänaval surnuna. Politsei alustas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetlust Karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb looma julma kohtlemist (Kars § 264 lg. 1 p. 3). Hetkel ei ole kedagi kahtlustatavana kinni peetud.
Oma sügavat kahetsust avaldab Facebooki lehel ka koera, perelemmiku ja hea sõbra kaotanud omanik Aleksander Seregin.
10. septembri hommikul tapeti minu koer, minu poeg, minu vend, minu sõber Amadeus. Ta oli kõige sõbralikum koer, kes usaldas ja armastas inimesi ning ei mina ega minu naine ei oodanud inimestelt sellist käitumist. Minu naine läks pühapäeva varahommikul umbes kell 7.30 metsa alla koertega oma igapäevasele jalutuskäigule. Nii on ta teinud juba 8 aastat järjest. Ta võttis kaasa meie kolm koera: Amadeusi ning kaks Chow Chowd, Mareki ja Benja.
Samal ajal jalutas metsas emane koer, ebaselget tõugu, kuid sarnane saksa lambakoerale. Ta oli ilma rihmata ning tal oli jookusaeg. Amadeus sai lõhna järgi sellest aru ja jooksis emasele järele. Minu naine ei suutnud teda kinni hoida ja peatada. Ta jooksis oma armastusele järele ning Amadeusi järel jooksis ka chow chow Marek.
Naine tuli koju, võttis jalgratta ja läks koeri otsima. Ta leidis Mareku kiiresti, kuid mitte Amadeust. Tuli välja, et Amadeus läks hoovi, kus emane koer elas. Ta juhtis Amadeusi sinna. Nagu naabrid rääkisid, siis peksis emase koera peremees esialgu Amadeust, koer kiunus valust, kuid seejärel kõlas südantlõhestav valjukiljatus. Peremees torkas Amadeust millegi teravaga, ta torkas läbi kägiveeni. Amadeus pääses tapja käest lahti ja roomas väravate alt läbi, jättes verise teeraja enda selja taha. Verest tühjaks joostes suundus ta oma kodu poole, kuid 20 meetrit kodust eemal rauges koera jõud. Saades aru, et ta on suremas, pööras Amadeus kõnniteelt metsa alla ning suri vaid 3 meetri kaugusel kõnniteest ja 30 meetri kaugusel oma kodust.
Umbes kella 10ne paiku leidsid Amadeusi kaks seenele läinud naist. Nad teatasid meile Amadeusist, kuid kahjuks leidsime meie juba hingetu Amadeusi keha. Verejäljed viisid maja nr 45 juurde, kuid siis kaotasin ma jälje. Kutsusin politsei ning nemad tegid kindlaks, et verejäljed algasid Metsa tänava maja nr 39 aiast. Politseinikud tegid oma tööd hästi ja nemad oletasidki, et Amadeus on tapetud.
Jah, kuid Amadeus allus oma instinktidele ja läks armastust otsima. Emane koer, kelle järele Amadeus jooksis, tuli tema juurde tagasi siis, kui Amadeus suremas oli. Nende vahel oli tõeline armastus, kuid emase koera peremees lihtsalt võttis kätte ja tappis jõhkral viisil minu Amadeusi. Minu koer läks tema koerale külla ja selle asemel, et isast lihtsalt ära ajada, hirmutada, tappis ta minu koera. Amadeus ei teinud ega tahtnud midagi halba, vaid järgnes vaid oma instinktidele. Ta ei mõelnud ja meie peame mõtlema tema eest. Minu Amadeus, andesta mulle, et ei suutnud sind eemale hoida inimeste maailma julmusest!
