INTERVJUU | Jahihooaja ABC: lemmikloomaga metsas jalutades tasub olla ettevaatlik


INTERVJUU | Jahihooaja ABC: lemmikloomaga metsas jalutades tasub olla ettevaatlik
Foto: Kollaaž/Shutterstock/Eesti Jahimeeste Selts

Praegu on käimas jahihooaeg, mistõttu küsisime Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhilt Tõnis Kortsilt, kuidas on õige jahihooajal metsas käituda. Kas jahimeeste nägemine ja laskude kuulmine võib tähendada ohtu ka looduses liikujale ja tema neljakäpalisele? Kuidas tagada iseenda ja lemmiklooma ohutus ning mida tuleks silmas pidada?

Kas jahipidamine ohustab kuidagi ka looduses liikujaid?

Küsimus võib tekkida ühisjahi puhul, kui jahist võtab osa rohkem jahimehi. Kui kütiliinina kasutatakse vähese intensiivsusega sõiduteid, paigutatakse välja vastav märk, millel on kirjas „ettevaatust jaht“.

Reeglina mingit ohtu pole ja õnnetused on haruldased võrreldes näiteks liiklusega või mõne muu valdkonnaga. Ühisjahte peetakse reeglina nädalavahetustel ja siis võiksid looduses liiklejad olla tavapärasest tähelepanelikumad.

Kui märgatakse punaste või oranžide vestidega inimesi, siis on teada, et käib ühisjaht. Sellest saab aimu ka siis, kui piirkonnas liigub tavapäraselt rohkem sõidukeid ja nendes istuvad punaste või oranžide riietega inimesed.

Lahtiste koertega pole looduses liikuda lubatud. Seda ei tohi kindlasti teha, sest see ohustab eelkõige väiksemaid ulukeid ja linde.
Seotud lood:

Sellisel juhul ei tohi jääda märkamatuks, vaid endast tuleb märku anda ja liikuda jahipidamiskohast eemale. Vastastikune tähelepanelikkus ja viisakus kindlustab ohutuse.

Tasub teada, et tänapäeva jahimees ei lähe metsa pelgalt oma lõbuks, vaid temale riigi ja ühiskonna poolt antud ülesannet suurulukite arvukuse reguleerimisel täitma. Küttimismahtude täitmine pole palve või vabatahtlik asi. See on kohustus, mille mittetäitmine toob kaasa sanktsioonid.

Hea näide vastastikkusest austusest ja viisakusest pärineb eelmisest nädalavahetusest, kui osalesin Soome külas peetavas põdrajahis. Kütiliinis olles sõitsid meist mööda autod, kust naeratavad inimesed meile sõbralikult lehvitasid.

Meid on Eestimaal vähe ja mahume kõik ilusasti ära, kui oleme mõistvad ja käitume vastavalt.

Kas on midagi, millele peaks looduses liiikuja erilist tähelepanu pöörama?

Kui mõistetakse, et käib ühisjaht, on mõistlik eemalduda ja mitte proovida arendada jahimeestega vestlust. Vestlust võib pidada, kui on jahi vaheaeg või jahimehed on peatuskohal. Jahipidamisest annab näiteks tunnistust see, kui jahimehed on reas ja valvel.

Kohaliku kogukonna liikmed on tavaliselt jahist ja jahikohtadest teadlikud. Kui olete võõras, tasub maastikul viibides tähelepanelik olla. Alati on mõistlik endast märku anda ja veenduda, et sind märgati.

Kui satute kütiliini ja teid on märgatud, antakse sellest kohe kõigile jahis osalejatele raadio teel teada, et inimene kütiliinil. Jahimehed on varustatud kaasaegsete saatjatega ja meil on kasutada kolm üleriigilist sagedust.

Kui kuulete hõikeid, koputeid või pasunaid, siis võib tegemist olla ajujahiga. Kui olete metsa sees, võite liituda mõne ajajaga. Ka ajajatel on saatjad ja nad saavad informatsiooni edastada.

Tasub teada, et tänapäeva jahimees ei lähe metsa pelgalt oma lõbuks, vaid temale riigi ja ühiskonna poolt antud ülesannet suurulukite arvukuse reguleerimisel täitma.

Kui tahate nädalavahetusel looduses mingit üritust korraldada, on alati mõistlik kooskõlastada see ka kohaliku jahipealikuga. Seda praktikat kasutavad koolid, kaitseliit ja erinevad teised väliüritusi või õppusi korraldavad institutsioonid.

Kas on olemas kindel kalender või mõni muu koht, kus on kõik jahiga seonduv info kirjas?

Olemas on jahikalender, mille järgi saab infot, mis ulukile missugune jahiaeg on. Ühisjahid viiakse reeglina läbi nädalavahetustel, valges ja seal, kus ulukeid leidub. Samuti kahjustuskohtades või nende piirkonnas.

Loe veel

Suuremad jahid ja jahid koertega algavad 1. oktoobril, kui seene ja marjaaeg on lõppemas. Vältida võib kohti, kus käib jahipidamine. Selle tunneb ära jahimeestest ja maastikusõidukitest.

Kas saan olla kindel, et kui jalutan oma koertega looduses lahtiselt, ei sega mind jahimehed ega mina neid ja kõigi ohutus on tagatud?

Lahtiste koertega pole looduses liikuda lubatud. Seda ei tohi kindlasti teha, sest see ohustab eelkõige väiksemaid ulukeid ja linde. Samuti on meie metsades hunte ja karusid, kes võivad lemmikloomi ohustada.

Otsest ohtu kindlasti pole, aga sellega tasub arvestada. Ka jahikoerad langevad kiskjate saagiks, aga nad on parema ettevalmistusega ja peremehe poolt ka raadio teel jälgitavad.

Lemmikloomad tuleb hoida lõastatult. Jahiseltsid võivad välja kirjutada vastavaid lube noorte jahikoerte õpetamiseks ja lahtiselt jooksmiseks. Sel juhul nad teavad, kus koerad liiguvad.

Jahil olevad koerad kannavad tavaliselt oranži kaelarihma, on varustatud saatja ja antenniga.

Mida teha, kui satun kokku jahil oleva koeraga? Kas tunnen ta mõne spetsiaalse märgise järgi ära? Kas ta võib lemmikloomale ohtlik olla või läheb ta oma teed ega tule segama?

Jahil olevad koerad kannavad tavaliselt oranži kaelarihma, on varustatud saatja ja antenniga. Ka on jahikoera tõud kergelt määratletavad. Jahikoerad on reeglina õpetatud ja tegelevad ulukitega. Seetõttu pole nad lemmikloomadele ohtlikud ja keskenduvad jahipidamisele.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare