Ajal kui erinevad valitsused peavad säästma raha või vajavad seda riigi arendamiseks, jääb kahjuks looduskaitse osa pahatihti tähelepanuta ja kannatab kõige enam. Tavaliselt nähakse looduskaitset justkui musta auguna, kuhu pole mõtet raha panustada. Värske uuring kinnitab, et see ikkagi on vajalik ja tasub ennast ära.
Uurijad jõudsid järeldusele, et vahemikus 1992-2003 kulutasid riigid üle kogu maailma ligi 12,4 miljardit eurot looduskaitsele. Sellel oli positiivne mõju. Täpsemalt leiti, et see investeering aitas ära hoida arvatud bioloogilise mitmekesisuse vähenemist 29%.
Uuringu autoritel on selge sõnum: looduskaitsesse raha panustamine töötab. Uuringus vaadeldi 109 riiki, kes kirjutasid alla ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile 1992. aastal Rio de Janeiros toimunud tippkohtumisel Maa teemal. Kohtumise peamine eesmärk oli takistada bioloogilise mitmekesisuse vähenemist riikide seas, kes kirjutasid konventsioonile alla.
Uuringut juhtinud Oxford’i ülikooli professor Anthony Waldron rõhutab, et inimkond teab juba 25 aastat, et looduskaitsesse tuleb raha panustada, sest muidu juhtub meie nagu sama, mis dinosaurustega. Teadlane lisab, et samas ei soovi riigid ja doonorid piisavalt looduskaitsesse panustada, sest sageli puuduvad piisavad tõendid selle mõttekusest. See uurimus peaks edaspidi julgustama nii riike kui ka ettevõtteid looduskaitsesse rohkem panustama, sest see aitab säilitada bioloogilist mitmekesisust.
