Lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise kohustuslikuks muutmist pooldavad paljud omavalitsused


Lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise kohustuslikuks muutmist pooldavad paljud omavalitsused
Shutterstock

Läbi viidud küsitlusest selgus, et lausa 75% vastanud omavalitsustest pooldab lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise kohustluslikuks muutmist. Küsitluse eesmärk oli selgitada kui paljudes KOV-ides on kiibistamine ja registreerimine nõutud ning kuidas suhtuvad omavalitsused kiibistamise ja registreerimise üle-eestiliselt kohustuslikuks muutmisse.

Mais ja juunis toimub Eesti Loomakaitse Seltsi juba traditsiooniks saanud lemmikloomade kiibistamise ja registreerimise kampaania “Kiibi või kaota!”. See paneb loomaomanikele südamele oma lemmikud kiibistada ja registreerida. Kampaania eel viis Eesti Loomakaitse Selts kohalike omavalitsuste seas läbi küsitluse lemmikloomade kohustusliku kiibistamise ja registreerimise teemal.

Läbi viidud küsitlusele vastas üle poolte omavalitsustest ja selgus, et enamik neist pooldab koerte ja kasside kiibistamist ja registrisse kandmist kohustuslikus korras. Positiivne on, et enam kui pooltes omavalitsustes ongi koerte kiibistamine juba kohustuslik. Kahjuks nõuab vaid napp 30% ka kasside kiibistamist.

Varjupaikadesse ja teistesse loomi abistavatesse organisatsioonidesse jõuab igal aastal mitu tuhat looma, kes on koduteelt eksinud või omaniku poolt hüljatud. Suurema osa hüljatud ja eksinud loomadest moodustavad just kassid. Eelmisel aastal jõudis Varjupaikade MTÜ hoole alla 805 koera, 3034 kassi ja 44 pisilooma. Lisaks aitab ELS igal aastal üle paarituhande looma.

Seotud lood:

Kiibistamine ja registreerimine ei aita üksnes eksinud loomi omanikega kokku viia, vaid vähendab ka omavalitsuste kulusid. Paljud küsitlusele vastanud KOV-id leidsid, et tänu kiibistamisele on hulkuvate loomade olukord paranenud, loomad jõuavad kiiremini koju tagasi ja kulud vähenevad. Tartu statistika näitab, et kohustuslik kiibistamine-registreerimine vähendanud varjupaigas loomade hoiupäevade mahtu 5 korda ning samas suurusjärgus on langenud ka linna kulud. Sarnase positiivse arengu tõi välja ka Kohila vald. Lemmikute kiibistamine ja registreerimine langetab ka loomaomanike kulusid, sest kui lemmik satub hulkuma ja selle tulemusel varjupaika, tuleb omanikul tasuda varjupaiga poolt tehtud kulutused loomapüüdmisel ja pidamisel.

Shutterstock

Omavalitsustele teeb ennekõike muret ühtse registri puudumine ja omanikud, kes oma loomi ei registreeri. Kuna neil puuduvad vajalikud ressursid ja kohalikud registrid ei lahendaks hulkuvate loomade probleemi, siis nähakse lahendust riiklikult korraldatud registris. Samuti toodi välja, et osale loomaomanikest on kiibistamine kallis protseduur ja seda ei peeta segavereliste või ketikoerte puhul oluliseks.

“Mikrokiip on tänapäeval loomade märgistamiseks kõige odavam ja turvalisem viis, mis aitab hulkuma sattunud looma omanikuga kokku viia. Kiibistamine ja registreerimine ei ole oluline üksnes lemmiku omanikule, vaid ka omavalitsusele ja loomi abistavatele organisatsioonidele. Lisaks suurendab lemmikute kiibistamine ja registrisse kandmine ka loomaomaniku vastutustunnet,” kirjeldab kiibiga märgistamise olulisust ELS-i otseseabistamise juht Margit Midro.

Eesmärgiga aidata kaasa aktiivsemale lemmikloomade kiibistamisele ja registreerimisele, korraldavad Eesti Loomakaitse Selts, Varjupaikade MTÜ ja Tallinna Keskkonnamet vahemikus 2. mai kuni 16. juuni 2018 kampaania, mille vältel saab oma lemmiku tavapärasest soodsama hinnaga kiibistada ja registreerida. Protseduuri teostatakse erinevatel üritustel Tallinnas ning loomakliinikutes ja -varjupaikades üle Eesti.

Täpsema ülevaate kampaania kohta leiab SIIT.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare