Hiljuti vapustas avalikkust teade sellest, et Põhja prefektuuri politseinikud pidasid kinni 18-aastase Rando, keda oli alust kahtlustada loomade julmas kohtlemises.

Noormees tunnistas kohtus üles kahe koera ja ühe kassi tapmise selle aasta veebruaris. Enda sõnul lõi ta koeri jalaga ja kassi rusikaga. Kuigi sotsiaalmeedias on levinud info, et mees on ka varem loomi väärkohelnud, ei õnnestunud leida selle kohta kindlaid tõendeid.

Põhja ringkonnaprokuratuur saatis Rando kiirmenetluses kohtu ette. Harju maakohus mõistis mehe süüdi ning karistas koos varasema kandmata karistusega ühe aasta ja seitsme kuu pikkuse vangistusega. Samuti võeti Randolt lisakaristusena viieks aastaks ehk maksimaalseks tähtsajaks loomapidamisõigus.

Kuigi Põhja prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse juht Rainis Sinikas ütles RusDelfile, et Rando ei ole varasemalt loomade julma kohtlemise kahtlustusega politsei huviorbiidis olnud, siis mupo pressiesindaja Meeli Hunt juhib tähelepanu, et nemad teatasid avalikult Randost juba mullu oktoobris, kui noort meest kahtlustati oma koera sandistamises keeva vee ja söövitusainega.

"Tookordne juhtum sai üldsuse laialdase vastukaja ja see oligi meie eesmärk - panna inimestele südamele, et oma lemmikloomi mitte nii kergekäeliselt ja heausklikult tundmatule inimesele ära anda. Samuti andsime tungivalt nõu tunda ka hiljem huvi oma lemmiku saatuse vastu, käia nii enne kui ka pärast uue peremehe leidmist tutvumas uue elukoha ning tingimustega ning veenduda, et kõik on parimas korras ning loomake on heades kätes," rääkis Hunt.

Siit tekib aga paraku küsimus, et kui noormehe suhtes oli juba enne kahtlusi, siis miks mupo sellest politseile ei teatanud?

"Iga menetluse aluseks on avaldus. Seda öeldakse alati kõigile, kes meie poole oma muredega pöörduvad. Paraku ei soovi inimesed seda kirjalikus vormis teha, sest avalduse tegemisega kaasneb kohustus anda tunnistusi ja võimalusel kaasata ka teisi tunnistajaid, kes oleksid nõus pärast avalduse tegemist menetlusprotsessis osalema ning oma nime ja allkirjaga tõestama. Paljud suulised pöördumised jäävadki pöördumisteks, mis kunagi menetluseni ei jõua. Põhjuseks tuuakse, et ei soovita naabriga tülli minna, kardetakse "kättemaksu" jne. Ka loomaomanikule soovitas meie välijuht, kes kõne vastu võttis, tungivalt politseile avaldus teha. (Nagu eelmises vastuses ütlesime - loomapiinamine ei kuulu meie pädevuspiiridesse)," põhejndas Hunt.

Mupo esindaja tõdes, et tavalugejana saab ta aru, et tekib küsimus - miks on vajalik selline ülemäärasena ja isegi ebaõiglasena tunduv bürokraatia? 

"Nii mupo kui ka politsei on seadust järgivad järelevalve- ja korrakaitseüksused, kes on kohustatud kehtestatud seadusandluse piires tegutsema. Uskuge, ka meie loomasektori töötajal (kellel on endal samuti lemmikloom kodus) on tihti pisar silmas, kui ta on sunnitud mõne menetluse koosseisu puudumise tõttu lõpetama, sest seadus ei võimalda teisiti," rääkis Hunt.