Lõuna-Eesti madude saaga jätkub: ühest Tartu korterist leiti kolm väga halbades tingimustes elavat madu, kes oleksid võinud kergesti inimesi hirmutama pääseda
Olgugi et teade laekus liidule juba juunis, pikendasid suvepuhkused veidi lahendamisprotsessi. Siiski viidi see paar päeva tagasi koos Tartumaa VTA-ga lõpule.
„Korterisse sisendes lõi vastu üsna ebameeldiv hais. Igal pool valitses kohutav räpasus,” kirjeldab Eestimaa Loomakaitse Liit õõvastavat vaatepilti, mis neid korteris ees ootas. „Uksel tuli vastu imearmas inimeste lähedust otsiv valge nurrumootor,” lisab liit oma postituses, tõdedes, et mõni aeg tagasi olla kaks kassi ja jänesed Rootsi viidud, mistõttu asuti otsima teisi loomi ja linde.
„Paistis, et ühest eluruumist oli tehtud siis nn loomatuba, kus üks terraarium kolme maoga, selle peal üks ja kõrval teine puur lindudega, kus kokku 10 kaelusturteltuvi. Tuvipuuride ees jalutasid vabalt kaks kassi,” kirjeldab liit tuba, kuhu loomad kokku surutud olid. Surutud just selles mõttes, et võib ainult ette kujutada, mida tunnevad linnud, kellest sentimeetrite kaugusel elavad neist toiduhierarhias kõrgemal olevad tegelased, ei suuda liit ära imestada: „Pole ime, et suled selle peale seljast tulevad kui loogu.” Kõigele lisaks puudus lindudel söök ning liiv enda puhastamiseks.
„Väikeses terraariumis elasid väga kitsalt 3 suurt kuningboad,” kirjeldab liit madude „kodu”. Olgu öeldud, et ühe mao pikkuseks oli kaks, või isegi kaks ja pool meetrit. Teised kaks olid küll lühemad, kuid siiski piisavalt suured ühe väikese terraariumi jaoks, mida siis kolmekesi jagada. Olgugi et terraariumi lähedal oli üks räpane lamp, siis liidu külaskäigu ajal see ei põlenud. Sellega aga asi ei piirdu: „Teatavasti peab olema terraariumis ka piisavalt õhuniiskust, kuid madude küljealune lausa tolmas kuivast.”
Palju polnud enam puudu jäänud ka sellest, et mõni madudest oleks võinud jälle Lõuna-Eesti rahvast hirmutama pääseda. „Kõige ohtlikum oli terraariumi üks otsaseintest, mis püsis koos sõna otseses mõttes ausõna peal,” kirjeldab Eestimaa Loomakaitse Liit ja lisab: „Kehvalt kinniteibitud katkine klaas liikus väiksemalgi puutumisel. Maod on üsna jõulised ja oli lihtsalt ime, et mõni neist polnud veel ennast selle seina suunas mõnusalt sirutanud.” Sellised tingimused oleksid võinud kahtlemata paksu pahandust kaasa tuua. „Kassid oleksid saagiks langenud esimestena ning tuvidele ka poleks armu antud,” kirjeldab liit stsenaariumit, mis oleks võinud ees oodata, lisades: „Mitmed korteriaknad olid avatud ning praegu kiljuks pool Tartut (Supilinn ja Emajõe piirkond kindlasti) hirmust ning peidaks suletud majadesse nii lapsi kui lemmikloomi.”
Õnneks sai Eestimaa Loomakaitse Liit enne jaole ja hullem suudeti ära hoida. Kuna kõigele kirjeldatule lisaks puudusid madudel ka dokumendid, kutsuti kohale Tartu Loomade Varjupaik. Tuvid viidigi varjupaika, kus nad praeguseks juba ka uut kodu otsivad. Maod toimetati Lõuna-Eestisse hoiule, kuni omanik suudab tagada nõutud tingimused ja esitab dokumendid – seejärel selgub, kas maod lähevad tagasi oma endise omaniku juurde või otsitakse neile uued kodud.
Kogu loo juures on kõige kurvem see, et praegu on hoiukodudest ja vabatahtlikest suur puudus. „Vabatahtlikkusega üldiselt ei kaasne au, kuulsust ja rikkust. Kaasneb uneta öid, räpaseid kontrollkäike, pisaraid nende pärast, kes hinge lähevad, viha hoolimatute inimeste vastu,” kirjeldab liit raskusi vabatahtliku töö juures. Ometi soovivad nad rõhutada, et nii palju on ka positiivset: „Tänulikud silmad loomalt, kelle elu olete päästnud; limpsti üle põse neljajalgselt, kes sai tänu teile ehk üle pika aja korralikult kõhu täis; mõnus ühte hoidev sõpruskond, kes ei kohku tagasi loomapiinajate ees, kui loomadele liiga tehakse; teadmised erinevate liikide eest hoolitsemisel ja palju muud. See loetelu on väga pikk.”
Eestimaa Loomakaitse Liit ootab endaga ühel või teisel moel ühinema. Kui ka sina sooviksid loomade päästeingliks hakata, saada kiri aadressile info@loomakaitse.eu, kus kirjelda, kuidas tahaksid liidu tegemistes kaasa lüüa, lisa ka oma asukoht ja kontakt. Seejärel võtab liit sinuga juba ise ühendust.
Kui tunned aga, et see on sulle liiga suur amps, siis on abi ka annetustest. „Riigi rahastust liidule ei kaasne, oma teenuste eest me tasu ei küsi. Oleme tänulikud iga annetuse eest,” on liit südamest tänulik kõigile abistajatele.
Annetusi saab teha:
Eestimaa Loomakaitse Liit
EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)
Loomade ravi saad toetada ka helistades liidu annetustelefonidele 9000 777 (5.-) ja 9000 888 (10.-) Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.
Loomamurede korral helistage ikka liidu infonumbrile 5194 6146.
