Märka väikseid loomi: oravapojad ja vigastatud siilid tahavad abi



Märka väikseid loomi: oravapojad ja vigastatud siilid tahavad abi
Pixabay

Viimase kuu jooksul on Eestimaa Loomakaitse Liit (ELL) võtnud enda hoole alla juba 9 oravapoega, kes olid linnakeskkonnas hätta sattunud, alajahtunud või kelle pesa ehitustööde käigus kogemata on lõhutud. Lisaks on ka siilid talveunest ärganud ja vigastatud okaskerasid on ELL vabatahtlike kätte toimetatud juba viiel korral. See on rohkem kui ühelgi varasemal aastal.

"Täna Eesti riik metsloomade abistamisesse praktiliselt ei panusta ja ELL on ainus organisatsioon, mille vabatahtlikud võrdväärselt lemmikloomadega või rohkemgi aitavad metsloomi ja -linde“, ütles ELL juhatuse liige ja oravate ning siilide rehabilitatsiooni töögrupi koordinaator Katrin Idla. „Kliima soojenemine, metsade lageraie, intensiivne elamuehitus ja autostumine tekitavad metsloomadele aina suurenevat stressi, millega nad peavad kohanema. Pesitsuspaikade vähenemine ja toidulaua vaesustumine sunnivad loomi aina enam tulema linnadesse, kus nad peavad ellujäämiseks kohanema tehiskeskkonnaga. Autolt löögi saav, katuselt või rõdult alla kukkunud või trimmeri ette jääv loom ei ole mitte osa looduslikust valikust vaid inimtegevusest. On iseenesestmõistetav, et tark ja tehnoloogiliselt arenenud ning vastutustundlik inimene aitab enda loodud tehiskeskkonnas hättasattunud metslooma."

ELL Lääne-Virumaa piirkonnajuhi Lee Lepiksoo sõnul on metsloomade abistamine väga kulukas, sest kopsakatele raviarvetele lisanduvad toidule ja hoiukodudes liigipõhiste tingimuste loomisele kuluvad summad. „Oravatittedele me tellime spetsiaalset toitu ja lutid otse Ameerika Ühendriikidest ja näieks „Fox valley formula“ piimapulber maksab ligi 14 eurot pakk, aga „Miracle nipple“ 10-se paki eest tuleb välja käia juba 50 eurot. Üksikult ostes on paki hind mõistagi kõrgem.“
„Tänapäeva tsiviliseeritud ühiskonnas ei ole mittemidagitegemine enam aktsepteeritav, kui asi puudutab ükskõik millist elusolendit! Metsloomade haiglat Eestis ei ole ja ilmselt niipea ka ei tule ja sestap on loomakaitse liit loonud täiesti arvestatava hoiukodude võrgustiku metsaasukate tarbeks“, kinnitab Järvamaa piirkonnajuht Virge Võsujalg. „Eri liikidele pühendunud vabatahtlikud on ennast täiendanud ja loonud sellised tingimused, kus metsloomad endid hästi tunnevad. Siin juures tahaksin tänada Paide „Espaki“ kollektiivi abi eest oravate välipuuride valmistamisel. Ühe korraliku välipuuri valmistamiseks kulub näiteks üle 100 euro.“

Loe veel

Seotud lood:

ELL-i juhi Heiki Valneri sõnul tuleb kõige rohkem abipalveid Tallinnast ja see on ka paratamatu, sest siin elab kõige rohkem inimesi ning seega ka toimub just siin ka kõige rohkem konflikte inimeste ja metsloomade vahel. „Lindude jaoks lõppevad kokkupõrked autodega tavaliselt surmaga, aga üleeile Lasnamäel viga saanud kajakal jäid näiteks luud terveks ja pärast pindmise haava õmblemist ja toibumist saime ta eile juba loodusesse tagasi lasta. Ka Harjumaale, Koogi külla talvituma jäänud kurepojad elasid meie hoole all külmaperioodi üle ja nemad pääsesid vabadusse juba mõned nädalad tagasi.“

Möödunud aastal ravis ELL terveks ja laskis tagasi loodusesse üle 300 metslooma, -linnu ja roomaja. Käesoleval hetkel on ELL-i hooldada 7 oravalast, 5 siili, 31 erinevat lindu, 28 kassi ja 2 koera.

Organisatsiooni toimimine ja loomade-lindude abistamine toimub ainult annetuste toel.
Tarkade ja heasüdamlike inimeste annetusi ootab ELL järgmistele arvelduskontodele:


Eestimaa Loomakaitse Liit
EE742200221052074915 (Swedbank)
EE441010220252652225 (SEB)
Selgitus: „Metsloomade abistamiseks“

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare