Lõksust surnuna leitud hiir tekitas muuseumi kuraatorites hämmatust, sest 1860ndatel valmistatud lõks seisis eraldi kapis, lõhkumiskindla klaasi taga ja töötajatel pole õrna aimugi, kuidas närilisel sinna pääseda õnnestus, vahendab Daily Mail.

Selleks, et lõpetada oma maine teekond nii veidral moel, pidi hiir kõigepealt muuseumisse hiilima, vältima muuseumi personali ja turvatöötajaid ning kõikide muude ahvatluste seast, milleks on tekstiilid ja puit, valima just selle kapi, kus hoiti seda kuninganna Victoria aegset lõksu ja sinna sisse pugema!

Muuseumitöötajad ei tea superõksu valmistamise täpset aastat, aga on teada, et inglastel hiiremurest vabaneda aidanud kurikuulsa lõksu töötas välja Colin Pullinger ja see patenteeriti 1861. aastal.

Omal ajal oli tegemist väga uudse disainiga lõksuga, sest suutis püüda öö jooksul mitmeid hiiri. Selle mehhanism töötas nii, et juba lõksu püütud hiir enam välja ei saanud, küll aga pääses sisse järgmine hiir.

1860ndatel reklaamiti toodet sõnadega, et seadeldis suudab ühe öö jooksul kinni püüda kuni 28 hiirt ja üheksa kuu jooksul olevat keegi farmer püüdnud peaaegu 1000 hiirt.

Muuseumitöötajad pole veel otsustanud, mida eriti õnnetu hiirega peale hakata. Üheks võimaluseks oleks loom väärikalt maha matta, aga kaalutakse ka looma kuivatamise võimalust, et jätta ta väljapanekut illustreerima.

Pilte eriti õnnetust närilisest saad vaadata SIIT.