Ometigi peavad seal enda tegude eest aru andma neli meest ja kaks naist, kes on politsei sõnul enda koerad mõrvariteks treeninud.

Kogu kuuene kamp muidugi eitab süüdistusi – pole tein'd, pole näin'd. Majandus- ja ökoloogiakuritegudega võitlev uurimisüksus Økokrim aga väidab risti vastupidist ja näitab kuuikule näpuga. Tavaline taks kohtupraktikas, kas pole.

Süüdistatavate kaitsjad on Økokrimi peale muidugi leilis, sest koerasõprade eesmärk polnudki ju üldse aretada ega treenida tapjakoeri – või catch dog'e, nagu märkis üks advokaatidest, kellel maavillasest norra keelest väheks jäi.

Samas tunnistas selle advokaadi kaitsealune, et jah, juhtus tõesti ükskord selline lugu, et loomakliinikus töötades avanes tal võimalus ühele Prantsusmaalt pärit koerale Norra paberid ja kiip sebida, et loom sedasi Norras arvele võtta. Ja loomulikult ta kasutas seda võimalust.

Õigupoolest on ka ülejäänud viis ennast väiksemates episoodides süüdi tunnistanud, aga keelduvad omaks võtmast seda, et tõuaretuse eesmärk oli efektiivseid jahikoeri saada.

Ometi sihib prokurör selles suunas, et kogu jõuk ei näidanud loomade suhtes kübetki respekti üles. “Polnud erialaselt vastutustundlik”, seisab süüdistusprotokollis.

Politsei on veendunud, et jõuk treenis koeri relvaks nii tava- kui ka metssigade, kasside, jäneste ja teiste loomade vastu.

Politseioperatsiooniga võeti kinni 25 koera – ja seisti hetk hiljem silmitsi faktiga, et need loomad on lihtsalt liiga ohtlikud. Seda nii inimeste kui ka teiste loomade jaoks. Mõnede hagijate ja Ameerika buldogide jaoks lõppeski kogu jant mürgisüstiga. 



Justiitstsirkuse jätkumist on oodata veel vähemalt paari kuu vältel.