Tallinna loomade hoiupaik nöörib: naine pidi koerte hoidmise eest maksma 2149 eurot!
Saue elanik Mai (täispikk nimi toimetusele teada) sattus 2013. aasta 23. juunil terviserikke tõttu haiglasse.
Kuna naise juures elanud koeri ei saanud üksinda jätta, toimetas need ära Tallinna loomade hoiupaik. Mai elupaigast transporditi hoiupaika kokku 10 koera, kellest üks ei kuulunud Maile, vaid oli tema juures hoiul. Selle koera perenaine looma veel samal päeval hoiupaigast kätte. Mai enda koeri oli kokku üheksa: seitse saksa lambakoera, kellest neli olid kutsikad ja kaks taksi.
Kuna haiglas olles ei saanud Mai oma loomade päästmiseks midagi teha, haarasid loomade päästmise initsiatiivi naise tuttavad, kes tundsid Maid kui pikaaegset saksa lambakoerte kasvatajat.
Mai tuttavad tegid toetusgrupi, et aidata Mail koerad kätte saada. Üks intitsiatiivgrupi eestvedajatest, Kristi Pärn räägib, et Mai koeri märkasid nad hoiupaiga kodulehel täiesti juhuslikult. ‘’Meie saime juhtunust teada 3. juulil. Teadsime kohe, et Maiga peab olema midagi juhtunud, sest koerte eest hoolitses ta alati hästi.’’ Hoiupaiga kodulehel seisis, et koerad on loovutamiseks alates 7. juulist.
’’Asusime kohe tegutsema, et koeri päästa, sest koerad on alati olnud Mai elu. Mai koeri teadsid kõik, kes olid seotud saksa lambakoerte kasvatamisega,’’ selgitas Kristi. ’’Küsisime hoiupaigast, et kui palju maksab koerte hoidmise teenus, kuid vastust me ei saanud. Ka puudus Hoiupaigas tollal konkreetne hinnakiri. Meie helistamise peale öeldi, et hindu teab vaid juhataja ja oodaku meie niikaua kuni ta tagasi tuleb. Ta pidi tulema 8. juulil, aga päev varem oleks koerad juba uutele omanikele saadaval olnud. Meil oli tegutsemisega kiire,’’ selgitab Kristi olukorda, kus Mai tuttavad otsisid võimalusi koerte hoiupaigast äratoomiseks.
Mai oli haiglas olles saanud ühenduse hoiupaiga juhataja Larissa Kozõrevaga, kes vastas, et Mai saab koerad kätte küll, ent iga koera hoidmise eest tuleb maksta 100 eurot. ‘’Üheksa koera eest tulnuks Mail maksta kokku 900 eurot. Minu jaoks tekitab see küsimuse, kas on antud situatsioonis, kus inimene sattus haiglasse, sellisel viisil raha küsimine mõistlik ja õiguspärane?’’ on Kristi hämmeldunud. ‘’Ma mõistan, et iga koera püüdmisel on oma hind, kuid me räägime siin ju ka kolmenädalastest kutsikatest, kes ei jookse isegi mitte eest ära. Kõik koerad olid inimesega harjunud ja hoolitsetud, niiet püüdmiseks seda päris nimetada ei saa. Pealegi viidi koerad ära kõik koos, seega me ei saa rääkida ka ülisuurest sõidu maksumusest.’’
Suures hädas pöördus initsiatiivgrupp Saue linnavalitsuse poole, kes omakorda edastas palve Harjumaa Veterinaarametile. Viimase poolt saadeti hoiupaiga juhatajale, Larisse Kozõrevale kiri, milles palutakse loomi mitte müüa ega eutaneerida seni kuni loomadele on leitud ajutised hooldajad. Kutsikate isa omanik külastas hoiupaika ja palus juhatajalt vähemalt pisikesed koerapojad enda juurde hoiule anda, kuid Larissa Kozõreva keeldus kategoorililselt.
Veterinaarameti kirjale reageeris ka Larissa Kozõreva, kes Kristile seepeale helistas ja püüdis olukorda omapoolselt selgitada. ‘’Telefonivestluses teatas hoiupaiga juhataja, et saab olukorrast aru ning 14 päeva eest raha ei küsi. Samuti ta lubas, et loomad võivad kuni Mai kojutulekuni hoiupaigas olla,’’ selgitas Kristi.
Mai sai haiglast koju 10. juulil ning koerad toodi hoiupaigast tagasi. Kristi ütleb, et lugu võinukski sellega lõppenuks lugeda, kui 2013. aasta lõpus poleks Mai saanud hoiupaiga lepingupartnerilt, Saue linnavalitsuselt kahte hiigelsuurt arvet - kokku 2149 eurot. Kristi jaoks on mõistmatu see, et esimene arve oli koostatud juba 3. juuli kuupäevaga, kuigi Larisse Kozõreva lubas, et 14 päeva eest ta raha ei küsi. Nüüd oli aga esitatud kaks arvet, kus lisaks muudele teenustele on mõlemal veterinaarteenused ja kokku 141 päeva koerte hoidmist hoiupaigas. Ilmselgelt olime liiga usaldavad,‘’ möönab ta ja lisab, et igasugune tahe hoiupaigaga tegemist teha on kadunud.
Kuna Saue linnavalitsus oli arve ära maksnud, ei olnud Mail võimalik arvet enam hoiupaigaga vaidlustada. Nii maksabki Mai nüüd Saue linnavalitsusele taganjärele arvet. ‘’Saan aru, et omavalitsustele pakub hoiupaik teenust lepingujärgse hinnakirja järgi, kuid ega ka Saue linnavalitsuse kodulehel polnud olemas täpset hinnakirja. Vägisi jääb mulje, et hoiupaik on võtnud summa õhust. Iseküsimus on, miks Saue linn nii suure arve ilma ühtegi küsimust esitamata ära maksis,’’ laiutab Kristi käsi.
Oma edaspidistes kirjades hoiupaiga juhatajale palvega selgitada lahti arvete sisu, sai Maid abistav grupp vastuse, et kõik loomad on kantud infosüsteemi ning arved on koostatud vastavalt hindadele, mis kehtivad Saue linna ning hoiupaiga vahel, kuhu on arvestatud püüdmis- ja hoiutasu, kilomeetri hind jne, lisades, et kulutused ju olid ja heategevust hoiupaik teha ei saa.
Saksa lambakoerte ühing aitas korraldada korjanduse ja Mai abistamiseks saadi kokku üle 1000 euro. Mai tegi ka avalduse Saue Linnavalitsusele, et maksta arve osaliste maksetena 60 euro kaupa kuus.
Ehkki suurem osa summast on tasutud, on Kristi sõnul on probleem siiski õhus: ’’Mis juhtub siis, kui loomi pidav inimene elab üksinda, aga ta satub haiglasse? Võib tekkida olukordi, kus omanik pole tervisliku seisundi tõttu suuteline kirjutama isegi volikirja, et hoiupaik annaks loomad inimese enda äraolekul tema tuttavatele. Kas siis oludest tingituna panebki hoiupaik loomad müüki või kui ostuhuvilisi pole, siis hukkab?
Hoiupaik on organisatsioon, mis peaks tegelema eelkõige loomade abistamisega. Olukord, kus hoiupaiga kilbiks on 14 päevane karantiin, et selle aja eest maksimaalne raha omavalitsuselt sisse kasseerida, ei ole aktsepteeritav. Siiamaani on halb tunne, et üht üksikut ja haiguse tõttu abitusse olukorda jäänud inimest kasutati julmalt ära.’’
Kahjuks ei õnnestunud toimetusel Tallinna loomade hoiupaiga juhataja Larissa Kozõrevaga kontakti saada. Ka ei vastanud naine toimetuse poolt saadetud e-kirjale.
