Tšernobõli keelutsooni telgitagused: teadlaste üllatuseks hulgub metsades ringi oodatust rohkem loomi

 (12)
Tšernobõli keelutsooni telgitagused: teadlaste üllatuseks hulgub metsades ringi oodatust rohkem loomi
Foto: Youtube kuvatõmmis

1986. aasta aprillis juhtus Tšornobõli tuumajaamas suur õnnetus, mille tõttu on nüüd ligi 2600-ruutkilomeetrine ala saanud keelutsooniks. Sinna satub äärmiselt vähe inimesi ja kogu loodus ning seal olevad loomad saavad segamatult elada. Teadusajakiri Food Webs uuris sealset elu ja avaldas loomade kohta hiljuti huvitava uuringu.

Tšernobõlis elavad metsloomad on elu ja tervise juures ning neil läheb hästi.

Uuringu viis läbi meeskond Georgia ülikoolist, kes on aastaid uurinud keelutsoonis elavate raipesööjate käekäiku. Hiljuti otsustasid nad teha eksperimendi. Teadlased asetasid jõekallastele surnud kalu ja panid püsti ka kaamerad, mille abil sai jälgida, kes tulid raipeid sööma.

Filmilinte üle vaadates tuvastasid teadlased 15 selgroogset liiki: 10 imetajat ja viis lindu. Imetajate seas oli näiteks kolme sorti hiiri, kährikkoer, hunt, Ameerika naarits ja saarmas. Linnuliikide osas märkasid teadlased pasknäära, kodukakku, harakat ja merikotkast. Teadlaste üllatuseks oli liike palju. Varem polnud nad keelutsoonis sedavõrd mitmekesist elu kohanud.

Uuringu kaasautori James Beasley sõnul on Tšernobõli keelutsoonis ennegi erinevaid liike nähtud, ent merikotkas on nende jaoks midagi uut. Varem pole nähtud ka Ameerika naaritsat ja jõgisaarmast.

Seotud lood:

Beasley ja tema kolleegide 2015. aastal tehtud uuringust selgus, et põtrade, punahirvede, metssigade ja huntide arvukus on ka igati korras.

LOE VEEL: Mis on saanud katastroofis mahajäetud hulkuvatest koertest?

Uus uuring keskendus ainult raipesööjatele. Uuringust selgus, et 98% kalaraibetest pisteti nahka: see kõneleb tervetest loomadest, kellel pole söögiisuga muret. See aga omakorda iseloomustab töötavat ökosüsteemi.

“See on kõrge protsent ja arvestades, et kõik raiped söödi ära nii maismaa- kui ka pooleldi veeloomade poolt, siis on see märk, et toitainete ringlus on erinevate liikide vahel suurem, kui sageli arvatakse,” sõnas Beasley.

Tšernobõli keelutsoonis elab palju erinevaid loomaliike. Pixabay

Beasley lisab, et sageli arvatakse, et kalad ja veeloomad on oma veeökosüsteemis. Uuringust aga selgub, et kui arvestatav kogus surnud kala on jõekaldal, siis tunnevad selle vastu huvi paljud maismaa ja osaliselt vees elunevad kahepaiksed.

Teadlaste sõnul on Tšernobõli keeluala Ukraina metsloomadele ja –lindudele suurepärane elupaik, tegus selgroogsete raipesööjate kogukond on jällegi hea näide elutervest ökosüsteemist.

Uuringu kohta saad lisa lugeda SIIT.

Allikas: iflscience.com