Tunnistaja: Kohilas hukkas probleemi lahendama kutsutud valla töötaja lasteaia territooriumil elanud emakassi ja ta neli poega
Rain (nimi toimetusele teada) rääkis Lemmikloom.ee-le, et septembri algul mürgitati Kohila vallas lasteaed Põnnipere territooriumil elanud emakass koos nelja pojaga. "Lasteaia juhataja helistas seoses kasside probleemiga valda, kust saadeti loomaarst, kes hukkas kassid rotimürgi tablettidega. Olin jõudnud ühe kassi enne ära tuua, aga teiste toomisega jäin hiljaks. Minu teada ei ole see kohalikul loomaarstil esimene kord loomade sellist likvideerimise meetodit kasutada," sõnas Rain pettunult.
Lemmikloom.ee võttis ühendust kõnealuse veterinaariga, kes töötab samas vallas ametnikuna. Mees väitis, et tegemist olevat pahatahtlike inimeste poolt levitatavate laimujuttudega. Mõni hetk hiljem siiski tunnistas, et lasteaia juhataja oli hädas lasteaia territooriumil elavate hulkuvate kassidega ning palus abi nende likvideerimisel. Küsimusele, mis ta kassidega ette võttis, vastas mees napilt: “Kasutasin eutanaasiat.”
Meetodid, kuidas omavalitsus peaks hulkuvate loomadega toimima, näeb ette hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord. Eestis on kohalikud omavalitsused kohustatud tegelema oma haldusalasse kuuluvate hulkuvate loomadega ja aitama nad tänavalt ära. Selleks on neil kohustus sõlmida leping mõne lähemal asuva varjupaigaga, kuhu tuleb hulkuvad loomad toimetada. Varjupaigas tuleb hoida lemmikloomi enne hukkamist vähemalt 14 päeva, kontrollida kiipe, postitada neist fotosid ja otsida üles eelmine omanik või leida uus kodu.
Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemuurija sõnul on oletatavasti kassipere julmal ja piinaval viisil hukanud veterinaari suhtes algatatud kriminaalmenetlus. Menetlusprotsess on aga pikk ja võtab aega. “Tagantjärele ei ole võimalik tõendada, et kassid mürgitati rotimürgiga, sest hukatud loomi pole leitud. See, et loomi ei toimetatud varjupaika ja neile ei antud eluvõimalust, on tuvastatav ja see on väärtegu,” selgitas uurija.
Eesti Loomakaitse Seltsi hädajuhtumite juhi Maaja Mälli sõnul on seltsini varemgi jõudnud vihjeid, et omavalitsused kasutavad hulkuvatest loomadest vabanemiseks raha kokkuhoiu eesmärgil ebaseaduslikke meetodeid, kuid tunnistajate tagasihoidlikkuse tõttu pole need leidnud piisavalt tõestust. "Inimesed pole olnud nõus tunnistama, sest vallad on väikesed ja kardetakse näiteks vallapoolsetest toetustest ilma jääda. Kui asi jõuab aga politseisse, ei saa tunnistajad jääda anonüümseks."
Mäll rõhutas, et omavalitsused võiksid toimida seaduslikult. "Inimesed muutuvad järjest teadlikumaks, loomade ebaseaduslik hukkamine pole vastuvõetav ning varem või hiljem tulevad seaduserikkumised välja. Kahju omavalitsuste mainele on aga suurem kui kokkuhoitud raha."
"Kui te märkate, et omavalitsused rikuvad kodutute loomadega ümberkäimisel seadust, kaasatakse inimesi, kelle valdkonda kodutud loomad otseselt ei puuduta (näiteks jahimehed), siis palume sellest teavitada Eesti Loomakaitse Seltsi," kutsus Mäll üles omavalitsuste ebaseaduslikule tegevusele lõppu tegema.
