Lustakas noorus on Saksamaal justkui sotsiaalkäänaku taha jäänud ja nii valiks 25–23-aastaste seas sellise stsenaariumi sisuliselt pooled küsitletuist. 55–64-aastaste hulgas, kuhu mahub veel nipa-napa ka sealse migratsioonikriisi ema Angela Merkel, on elurõõmu pisut rohkem säilinud ja neist saadaks raju selfi asemel lemmikloomapildi vaid kolmandik.

57 protsenti Saksa lemmikloomaomanikest tunnistab, et kui nad end õnnetuna tunnevad, lohutab lemmikloom neid paremini kui elukaaslane. Ja kolmandik sakslasi rõõmustab töölt koju jõudes pigem lemmiklooma kui enda elukaaslase nägemise üle.

Armastus neljajalgsete lemmarite vastu tõmbab kahejalgsete omavahelise romantika üsna kuivale. Viiendik lemmikloomaomanikke tunnistab, et näiteks valentinipäeva veedaksid nad pigem lemmikloomaga vaikselt kodus, kui et läheksid kaasaga diskoteeki või reivipeole möllama. Eks sakslasi on muidugi erinevaid ja enim meeldiks valentinipäev looma seltsis just Reinimaa-Pfalzi asukaile, mille lähistele jääb Luxemburg, kus töötas aastaid meie praegune popp ja noortepärane president ja mis kisuks seetõttu juba käsitamatult pikaks jutuks. Brandenburgi kandis aga, mida näiteks Arvo Pärt tunneb ilmselt paremini kui enda pikka habet, peaks aga enamik lemmikloomi veetma üksildase valentinipäevaõhtu hämarduvas toas, mille akendest paistab hilistalvise Saksamaa klanitud maastik.

Iga kuues küsitletud sakslane tunnistas poolvastumeelselt, et kodulooma pidamine tähendab automaatselt ka vähem voodirõõme. Merisigade omanikest tunnistab seda koguni 32 protsenti.
Noh, vaadake, see merisea juhtum on tegelikult veidike Saksa sisenali, sest komöödiafilmis "Der einzig Richtige" küsib perenõustaja paarilt: "Kui teie voodielu oleks lemmikloom, siis milline?" Ja mees vastab: "Merisiga." Kui tema pilk kohtub lisaks nõustaja hämmastunud pilgule veel enda naise omaga, viskab ta kohmetult lõppu: "Ega merisiga pole mingi halb loom ju."

Ega ei ole küll, aga "kass" oleks ilmselt siiski parem vastus olnud, sest vaid 17 protsenti kassiomanikest tunnistab, et lemmikloom nende voodirõõme kihva keerab.

Küsitlustulemustele keerab terava groteskivindi peale see, et sisuliselt neljandik vastanuist peab enda lemmiklooma vaimukamaks kui elukaaslast. 36 protsenti küsitletuist vastas seejuures, et lemmikloom ajab neid sagedamini naerma kui elukaaslane. Ja sakslased hindavad huumorit – uskuge või mitte. Statistiliselt on sakslaste meelest naljakaimad just linnud. Kõige krooniks näib kolmandikule sakslasist, et lemmikloom on elukaaslasest ka usaldusväärsem.

Karmi sügavkündi teinud uuring paljastab sellegi, et 29 protsendi koeraomanike ja 43 protsendi hamstriomanike sotsiaalelu kannatab just nende samade lemmikute pärast, sest loomad vajavad rohkem hoolt kui sõbrad – ja saavad seda loomulikult samuti.

Tõhusas partnerlussuhtes pole saladusi. Vähemalt inimese ja looma vahelises küll mitte. Kolmandik vastanuist kinnitas, et nad jagavad enda loomaga saladusi, mida nad enda elukaaslasele ealeski ei avaldaks. Berliinlaste seas on neid koguni 32 protsenti.

Selle järgi joonduda on aga kahtlane, sest nagu me teame, ütles president Kennedy kunagi oma kuldsed sõnad: "Ma olen berliinlane"… ja sai viis kuud hiljem kuuli.