“Tõeliselt õõvastav on teada, kui kohutavalt suur hulk põrsaid peavad läbi tegema erakordselt valuliku kirurgilise kastreerimise” ütles Eurogroup of Animalsi direktor Reineke Hameleers. “See toimub jätkuvalt pärast kaheksa-aastast perioodi, mil eeldasime näha selle protseduuri täielikku lõpetamist. Pärast kõiki neid aastaid, mille jooksul oleme näinud nii vähest progressi, oleme veendunud, et on aeg kirurgiline kastreerimine ajalukku jätta.”

Kirurgilise kastreerimise alternatiivide deklaratsioon sai uue aasta algusega ametlikult läbi. Tegu oli 2010. aastal sõlmitud vabatahtliku kokkuleppega seakasvatusahelas osaleva 33 mooduli vahel – nende hulgas olid ka teadlased, veterinaarid ja loomakaitseühingud.

Deklari eesmärk oli esiteks kaotada sigade kirurgiline kastreerimine ilma valuvaigistiteta aastaks 2012. Lõppeesmärk oli aga selleks aastaks jõuda kirurgilise kastreerimise täieliku lõpetamiseni – tõsi küll, mõningate eranditega.

Mõlema tähtaja ja eesmärgi täitmine kukkus ämbrikolinal läbi. Ja kui vaadata Euroopa Veterinaaride Föderatsiooni kogutud statistikat, siis tegeldi peamiselt faa-faaga ja puhuti progressi vaid näiliselt üles.

“Leidub edukaid näiteid riikidest, kus on humaanseimaid alternatiive kasutusele võetud ning enam ei ole vabandusi, miks jätkata kõige hullemal võimalikul viisil,” märkis blond ja entusiastlik Reineke Hameleers ning lisas, et kui vabatahtlikud kokkulepped ei tööta, tuleb ilmselgelt kehtestada vastavad seadused.

Hameleersi vihjatud riikidest on olukord püsinud stabiilne näiteks Hollandis ja Belgias, kus on edusamme tehtud tänu kohalikule initsiatiivile. Samuti on kõik okei Suurbritannias ja Iirimaal, kus traditsiooniliselt loomi ei kastreeritagi.

Kirurgiliselt kastreerimata sigade arv on Prantsusmaal ja Saksamaal kasvanud umbes 20 protsendini, mis on ainult positiivne. Lisaks sellele keelab Saksamaa alates järgmisest aastast anesteesiata kastreerimise. Ülejäänud riikides elavate loomade jaoks on olukord aga jätkuvalt ülimasendav. Andmed näitavad, et aastas kastreeritakse umbes 80 miljonit isast siga – ja seda ikka tavapärasel moel: ainult analgeesiaga, mis tähendab sisuliselt puuduvat või ebapiisavat valuvaigistust.

Enamikus EL-i riikides kastreeritakse nädalavanused põrsad, et vältida ebameeldiva kuldilõhna- ja maitse tekkimist. See aga mõjutab vähem kui 5 protsenti puberteediikka jõudnud isasloomade lihakehasid.

Kirurgilise kastreerimise käigus tekitatud valu tõendavad teadusuuringud, mille taustal on naiivne edasi uskuda, et kastreerimine erakordselt suurt valu ei põhjusta. Ka pole sel mingit varjatult üllast eesmärki, sest kastraatsigadest ei saa kunagi Farinellisid.

Euroopa Veterinaaride Föderatsioon võttis kastreerimise osas kindla seisukoha juba 2009. aastal, teatades, et seda ei tohi kunagi läbi viia ilma anesteesia ja analgeesiata. Eelistatult tuleks toimingut aga üldse vältida või siis asendada alternatiivsete võimalustega.

Eurogroup for Animals kutsubki andma allkirju petitsionile End Pig Pain [www.endpigpain.eu], nõudmaks EL-i toetust põrsaste kirurgilise kastreerimise keelule – seda paraku alles aastaks 2024.

Ühe miljoni allkirja täitumisel antakse petitsioon üle Euroopa Komisjonile. Eestis on petitsioonile korjatud üle 2500 allkirja.

Novembris 2017 teatas Euroopa Komisjoni Tervise- ja Toiduturvalisuse volinik Vytenis Andriukaitis töörühmade kohtumisel Strasbourgis, et põrsaste kastreerimisele alternatiivi leidmisega tegeleb ka EL-i loomade heaolu programmi sigade heaolu alarühm.

Alarühm luuakse ametlikult selle aasta juunis ning Eurogroup for Animals pingutab selle nimel, et kirurgilise kastreerimise lõpetamiseks ometigi midagi konkreetset ette võetaks.