"Kontrollida, mis temaga juhtus, ei saa - võibolla oli põhjuseks vale toit, võibolla mürgistus," rääkis Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valner, kelle tuttavate juures vahejuhtum aset leidis. "Igal juhul selge on see, et kits käitus loomuvastaselt, midagi pidi tal ajus sassis olema, kui loomulik alalhoiuinstinkt niimoodi kadus."

Metskits sisenes kõigepealt kohaliku elaniku aeda Viljandimaal, kust sealse koeraga võeti ette ühine reis teise aeda, mis asus kilomeetrite kaugusel. Valneri sõnul oli lootust, et kuna seal samas põllul elutses metskitsekari, leiab kitseke siiski omad üles ja ühineb nendega. "Palusin teda mitte mingil juhul kuhugi transportima hakata, sest metsloomad ei kannata solgutamist. Metskitsed on kartlikud nagu jänesed, kui neid vintsutama hakata, surevad nad lihtsalt hirmu kätte," selgitas ta.

Keskkonnaagentuuri ulukitele spetsialiseerunud peaspetsialist Peep Männil nentis samuti, et kitse ja koera koosluse tekkimine looduses ei ole mõeldav, kuna koertel on arenenud jahiinstinkt, samas on metskitsed väga pelgliku loomuga. "Kui loomapoeg on koju toodud, on selliste suhete tekkimine täiesti loomulik, looduses elava metslooma ja koera puhul aga ülimalt ebatõenäoline," lausus ta.

Ka Heiki Valner tõdes, et ehkki internetist leiab massiliselt videoid kiskjate ja nende saakloomade sõprusest, on nendel juhtudel pigem tegemist inimesega harjunud loomadega, kelle käitumismuster ja harjumused on inimesest sõltuvalt muutunud.

Valner lisas, et Eestis on hädasti puudu metsloomade raviks ja taastuseks mõeldud keskusest, kus ulukitega võiksid tegeleda spetsiaalselt selleks koolitatud veterinaarid. "Vaatame nüüd arenenud riike, nendes on niisugused keskused olemas," märkis ta.