Detsembris teatas Soome põllumajandus- ja metsandusministeerium ettepanekust tappa sel talvel väljaspool põhjapõdra karja piirkonda 20 hunti. Selle põhjenduseks on eesmärk reguleerida hundipopulatsiooni kasvu ja ennetada kahjustusi. Ettepanek on vastuolus Soome juriidilise kohustusega, mis keelab huntide tahtliku tapmise, sest nad on loodusdirektiivi järgi rangelt kaitstud liigi isendid.

Europarlamendi liikmed, kes tegutsevad loomade heaolu ja kaitse fraktsioonidevahelises töörühmas, saatsid hiljuti minister Jari Leppäle pöördumise, milles nad kutsusid üles ministeeriumit ettepanekut tagasi võtma. Ka loomakaitseorganisatsioon Luonto-Liiton susiryhmä tõstis esile Soome ohustatud hundipopulatsiooni hapruse ja avalikkuse toetuse huntide kaitsele. Vaatamata pingutustele ei ole ministeerium aga plaane ära jätnud.

Hunt on Soomes väga ohustatud ja rangelt kaitsealune liik ning EL-i otsuste kohaselt kehtib see kaitse mitte ainult tema looduslikus elupaigas, vaid ka inimasustuse läheduses. Praegusel looduse kriisiajal peaks Soome olema eeskujuks oma ohustatud liikide kaitsmisel vastavalt seadusele. Erinevate konfliktide vältimine huntidega on võimalik efektiivse ennetustööga. Selleks on erinevaid positiivseid näiteid ka Euroopa riikidest, kus on huntide populatsioon palju suurem kui Soomes.

“Euroopa Komisjon on koostanud juhenddokumendi, mis käsitleb kaitsealuseid loomaliike ja aitab paremini mõista kuidas hundid ja inimesed saaksid kooseksisteerida. Selleks, et ennetada huntide poolt tehtud kahjustusi, on juhendis välja toodud erinevaid ennetusmeetmeid nagu teadlikkuse tõstmine, seire, hüvitised ja karjaloomade karjaste olemasolu. Need meetmed on tõestatult palju tõhusamad kui huntide arvukuse vähendamine,” lisas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Jana Adamsons. Eesti Loomakaitse Selts ei toeta hundijahti ja leiame, et ministeeriumi otsus küttida ohustatud liiki teeb rohkem kahju kui kasu.