Reieluu murdnud kassipoeg läbis loomakliinikus haruldase operatsiooni
PetCity kliiniku ortopeed David Sargsyan opereeris MTÜ Cats Help hoolealust Clarat kahel korral, pidades lõikuse õnnestumise nimel nõu ka välismaiste kolleegidega. Kassipoeg, keda halvimal juhul oodanuks käpa amputatsioon, on tasapisi taastumas, ent pole võimatu, et ta vajab edaspidigi operatsioone.
Vaid 2-kuune pisike triibuline kassitirts leiti Viimsist, kus ta käppa järgi lohistas ning oli apaatne. Kliinikus selgus tõsiasi, et tal on reieluu murd. Mis sellise titaga juhtunud oli, ei oska keegi öelda.
Arstide meeskond pani pead kokku ning annetajate abiga läks Clara, keda omade hulgas ka Tilluks kutsutakse, operatsioonile. "Clara sattus esimest korda meie juurde seoses vasaku tagajäseme reieluu murruga. Esmalt oli raske hinnata, kui vana luumurd võiks olla, aga jalga ta selleks ajaks ei toetanud ning hoidis sirgelt," kirjeldas dr Sargsyan. "Oli juba välja kujunenud lihaste kõhnumine ning kogu käpa jäikus. Luumurd oli liigesesisene, luu oli murdunud kasvutsoonist - see on koht, kus luud kasvavad pikkusesse ning laiusesse. Luumurd sai fikseeritud kirurgiliselt ning Clara suunatud hoiukodu täiendavaks jälgimiseks ja paranemiseks".
Tundus, et kõik läks plaanipäraselt, kiisulaps taastus, oli energiline, rõõmus, aga mida aeg edasi, seda rohkem hakkas muret tegema, et käpp oli siiski pulksirge ning ta ei kasutanud seda.
Uute uuringute järel selgus tõsiasi, et kuigi reieluu oli kenasti kokku kasvanud, siis trauma tagajärjel oli tekkinud niivõrd palju armkudet, et see käppa kardetigi liikumatuks jäävat. "Korduvvisiitide ajal hindasime luumurru paranemist röntgenoloogiliselt ning paranemine oli hea. Kuid täheldasime et kuu aja jooksul kass endiselt hoidis oma käppa täiesti sirgelt ning peaaegu ei toetanud käpa peale. Tookord sai kinnitatud reielihaste kontraktuur - see on küllaltki harvaesinev traumajärgne komplikatsioon, mida võib lihtsamas keeles kirjeldada kui lihaskiudude armistumist luu külge," täpsustas veterinaar, kelle sõnul komplikatsioon väljendub selles, et loom ei suuda oma jalga põlvest painutada ega sirutada, sest lihased ei ole enam elastsed, vaid otseses mõttes jäigad.
"Selliseid komplikatsioone esineb suhteliselt harva ning selle kohta on üsna vähe uuringuid maailmas. Siiski on teada, et prognoos selle puhul on halb ja reeglina seda ei õnnestu välja ravida - lõppude lõpuks peaks käpa amputeerima," rääkis dr Sargsyan.
Tal õnnestus suhelda mõnede ortopeedidest kolleegidega välismaalt ning tutvuda uuringutega, mis Clarat võiksid aidata. Hoiukodu ja MTÜ olid nõus proovima. "Meie eesmärk oli taastada nii palju kui võimalik käpa funktsioon, et kass saaks rohkem käpale toetada," selgitas loomaarst.
Teise operatsiooni käigus tuli vabastada armkoest kõik omavahel ja luu külge patoloogilislet liitunud lihased ja nende vahele asetada rasvakiht, mis võiks vältida uue armkoe moodustumist. "Kahjuks ainult sellest ei piisa, kuna reeglina kontraktuur tekib uuesti ning peamine eesmärk oli võimalikult kiiresti lihaseid mobiliseerida ehk panna neid tööle," lisas dr Sargsyan.
Peale lihaste eraldumist armkoest paigaldati Clarale dünaamilise fleksiooni seade. See on välisfiksaator mis võimaldab nii painutatud kui ka täiesti sirges asendis tagajäset hoida. Seade oli kinnitatud teatud punktides luu külge ning omavahel fikseeritud elastiksideme abil. Selle seade eesmärk ennetada kontraktuuri tekket ning mobiliseerida lihaseid pärast operatsiooni võimalikult kiiresti. Selle seadme kasutamine eeldas et Clarat oli vaja pidevalt jälgida ning talle rakendama palju füsioteraapiat.
"Esimesed päevad olid tema jaoks kõige raskemad, kuna peale operatsiooni oli iga liigutus valulik. Pidime füsioteraapiat teostama rahustite abil. Siis, kui valu oli juba väiksem, lasi ta rohkem endaga toimetada," meenutas loomaarst. "Esimesed 10 päeva oli ta praktiliselt kogu aeg puuris ning paranemist oli raske hinnata. Seejärel hakkasime talle pakkuma rohkem liikumist. Selleks ajaks juba oli natuke progressi näha, ta sai ilusti hakkama painutamisega, aga sirutamine põlvest oli ikka raskendatud."
Umbes 20 päeva pärast sai eemaldatud dünaamilise fleksiooni aparaat ning kassile võimaldati täisväärtuslikku aktiivsust, et selle kaudu soodustada veelgi parema jäseme kasutamist ning tugevdada lihaseid.
Loomaarst nentis, et praegu taastumine veel käib, kass kõnnib oluliselt paremini ning paljude tegevuste ajal kasutab juba jäset, toetudes sellele. "Kahjuks painutamine ja sirutamine ei ole veel täiesti taastunud ning suur on tõenäosus et me peame veel ühe või kaks operatsiooni teostama et uuesti armkoest lahti saada," lausus ta, märkides, et Clara puhul raskendab kogu olukorda see, et ta on alles kassipoeg ja kasvab kiiresti, mis tähendab et lihased ei jõua nii kiiresti ehk luude kasvu tempos adapteeruda."
"Meil on veel lootust et ta saab siiski nautida täisväärtuslikult kassielu, kuid veel on pikk tee taastumiseni. Õnneks ta on väga sõbralik ning megasuurepärase iseloomuga kiisu," sõnas dr Sargsyan.
Operatsioonid olid lisaks keerukusele ka kulukad, mistõttu Clara eest hoolitsev MTÜ Cats Help palub võimaluse korral annetajate abi. Clarat saab toetada:
MTÜ CATS HELP
SWED: EE742200221071322431
SEB: EE091010220291056222
selgitus: ,, tillu "
900 0001 – kõne hind 10€;
