Mitmed naaberriigid on lemmikloomaga piiriületuse siiski lihtsamaks muutnud. Nii ei nõua näiteks Poola, Rumeenia, Läti ja Moldova enam kohustuslikus korras kiipi, passi ja vaktsineerimist. „Kui paljudel eestlastelgi on need tehtud, vaesuses elavas Ukrainast rääkimata?” küsib MTÜ Aita Mind Koju perenaine Irmeli Grönberg, kes on vajadusel valmis majutama 15-20 looma. „Ehitan aedikutele piirded vahele ja hoian neid eraldi.”

Tema hinnangul on küllalt neidki sõjapõgenikke, kes paanikas ja meeleheites koerad-kassid tänavale jätavad. Sellega suureneb omakorda Ukraina varjupaikade koormus – niigi on need juba üle täidetud. Seetõttu korjabki ta annetusi Donbassi varjupaigale, kus sõjaohu tõttu on juba ammu valitsenud õnnetu olukord ning loomi välja tuua ei saa.

Eestimaa Loomakaitse Liit alustas täna korjandust Kiievi loomade varjupaigale, kus peavarju leiab umbes 1300 looma. „Paljud ikkagi ei võtnud oma loomi kaasa ja need olevat siis juba tänavatel. Hakkasin reaalselt täna Kiievi varjupaigaga rääkides lihtsalt nutma, sest see on õudne, mis toimub,” tunnistas Eestimaa Loomakaitse Liidu Tartumaa piirkonna juht Kristi Metsa.

Tema sõnul on ka kohalikud leidnud rahateenimise võimaluse: hüppeliselt on kerkinud on nii loomatoidu kui ravimite hinnad. Õige pea hakkavad need annetustest elavatele varjupaikadele üle jõu käima. Sõjahirmus kohalikud ei suuda loomi enam toetada ja nood jäävadki tahaplaanile.

Mõlema Delfiga rääkinud MTÜ esindajad on valmis kasvõi piirile vastu sõitma, et vajadusel toimetada riiki loomi või anda annetusi üle sularahas. „Nad ütlesid meile, et ei taha praegu raha oma kontole, sest on võimalik, et pangaülekanded enam ei toimi,” selgitas Kristi Metsa. Irmeli Grönberg on seni saanud rahalisi tehinguid toimetada Paypali kaudu. Lahked eestimaalased kandsid tänase päeva jooksul Ukraina loomade toetuseks üle sadu eurosid. „Annetatakse ulmelise kiirusega,” nentis Metsa, kelle sõnul mõne tunniga laekus MTÜ kontole üle 5700 euro.

MTÜ Nähtamatud Loomad on mures farmiloomade saatuse pärast Ukrainas: „Meie rahvusvaheline tiim organiseerib praegu Ukraina organisatsiooni tiimiliikmete riigist välja päästmist, et neid riigis toimuva sõjaohu eest päästa. Majutame ja toetame neid seni kuni vaja, et nad ei peaks naasma sõjatsooni. Need on rasked ajad ka Ukraina farmiloomadele, kes jäävad sõjas kaitseta. Üheks sõjaterrori olemuslikuks kõrvalnähuks on miljonid loomad, kel pole kellelegi loota nende aitamiseks.,” kirjutab MTÜ ühismeedias.

Eestimaa Loomakaitse Liidule saab Kiievi varjupaiga jaoks annetada Eestimaa Loomakaitse Liit EE642200221073502589

MTÜ Aita Mind Koju ootab toetusi kontole EE672200221071060269 , märgusõna Ukraina.

Põllumajandus- ja Toiduamet teatas äsja, et Eesti lihtsustab seoses Ukraina sõjaolukorraga ajutise menetluse korras nõudeid Ukrainast saabuvate põgenikega kaasa võetud lemmikloomadele.

Nõuded leevenevad eelkõige koertele, kassidele ja valgetuhkrutele, kes ei vasta ühele või mitmele allpool loetletud veterinaarnõudele, kuid seda tingimusel, et lemmikloomaomanik teavitab kaasa võetud lemmikloomast nii Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA) kui Maksu- ja Tolliametit.

 Veterinaarnõuded on järgmised:

 1. Koer, kass või valgetuhkur on märgistatud mikrokiibiga või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011;

2.  Koeral, kassil või valgetuhkrul on kehtiv marutaudivastane vaktsineerimistõend;

3.  Koer, kass või valgetuhkur on läbinud marutaudi antikehade tiitrimise testi tunnustatud laboratooriumis, mille tulemused on rahuldavad (0,5 IU/ML või rohkem) ning vereproovi võtmise kuupäevast on möödunud 3 kuud või rohkem;

4.  Koera, kassi või valgetuhkruga on kaasas identifitseerimisdokument (veterinaarsertifikaat või lemmikloomapass, kui loom on EL-i päritolu), kuhu on märgitud marutaudi antikehade tiitrimise tulemus, mis tehti enne EL-i territooriumilt lahkumist.

Nakkushaiguste, eelkõige marutaudiviiruse sissetoomise risk Eesti territooriumile on kõrge. Käesoleva ajutise juhise eesmärk on luua protseduur, mis aitaks vähendada nakkushaiguste sissetoomise ohtu Eesti territooriumile ning lihtsustada inimeste liikumist üle piiri.

 Millal ja kuidas teavitada?

 Looma liikumisest tuleb teavitada, kui loom ei vasta veterinaarnõuetele ning kui sellise looma sihtriik on Eesti või kui sellise loomaga läbitakse Eestit transiidina.

Liikumisest teavitab loomaomanik või volitatud isik, kes täidab teavitusvormi kas eelnevalt lähteriigis või kohapeal piiripunktis (vajadusel abistab vormi täitmisel/saatmisel piiriametnik) ning saadab selle meiliaadressidele pta@pta.agri.eedarja.trohhatsova@pta.agri.ee ning elika.brosman@emta.ee.

Hea teada

Kui lemmikloom siseneb EL-i läbi teise liikmesriigi, kuid looma sihtriik on Eesti, siis teavitab vastava riigi pädev asutus Eestit ise sellisest loomast (soovitavalt teavitusvormi abil).

Lemmiklooma peetakse Eesti piiril kinni vaid juhul, kui loomal esinevad nakkushaigustele viitavad kliinilised sümptomid või kui looma tervis on ohus.

Juhul, kui nõuetele mittevastava lemmiklooma sihtriik on Eesti, jääb loom PTA järelevalve alla. PTA määrab vajadusel nii looma isolatsiooni tingimused kui selleks ette nähtud aja.

 Muude lemmikloomadega, nagu selgrootud, troopilised dekoratiivkalad, kahepaiksed, roomajad, närilised ja koduküülikud ning mõningad linnuliigid, liikumisel PTA-d teavitama ei pea, kuna Eestis nimetatud lemmikloomadele liikumise reegleid kehtestatud pole. Üldine nõue on, et loomad peavad olema kliiniliselt terved ning nende heaolunõuded peavad olema liikumise ajal tagatud.