Erinevate loomakaitseorganisatsioonide protestidest tingituna kutsus ministeerium kokku ümarlaua, kus peeti veelkord nõu, kuidas kõige paremini reguleerida veokoerte pidamist, nende töö- ja puhkeaega. Sedakorda olid kaasatud ka loomakaitseühendused.
"Peamine vaidluskoht oli töö- ja puhkeaeg ehk kas puhkeaja määratlus puudutab ka seda, kui koerad viibivad koduterritooriumil," selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu. Tema sõnul on arusaadav, kui kahemeetrise keti otsas viibivad koerad lühikest aega puhkehetkel, kui nad on kas matkal või võistlustel. Paraku võib oletada, et ketis pidamise loa pööravad koerapidajad oma kasuks ka siis, kui kelgukoertel tööd pole - tegelikult suurema osa aastast.
Karurahu lisas, et mõned veokoerte kasvatajad ei olnud nõus muudatustega kaasa minema. "Aga kaugeltki mitte kõik ei vaielnud sellele vastu," märkis ta. "Praegu jäi jutt, et määrus sellisel kujul käiku ei lähe ning see tuleb kindlasti paremini sõnastada, seal hulgas ka veokoerte mõiste," selgitas ta.
Millal arutelu edasi läheb, ei osanud ta veel öelda, kuna see on ministeeriumi initsiatiiv. "Kui see liiga pikalt venima jääb, siis küll me meelde tuletame," lubas ta.
Loomakaitsjad on varem ministeeriumi süüdistanud üksnes omale sobivate huvigruppide kaasamises aruteludele ning nõudsid ka vastutava ametniku töölt kõrvaldamist. Lisaks valmistab neile muret võimalus, et iga koera ketis pidav omanik kvalifitseerib oma koerad veokoerteks, et reeglitest mööda hiilida.
