Keti otsa jäetud koer mädanes elusana, tema saatus ei huvitanud omanikku, ametnikke ega naabreid

Põllumajandus- ja toiduamet võõrandas Eestimaa loomakaitse liidule Kilingi-Nõmmes elava Pontu, kes keti otsas elades valust karjus. Koer mädanes üleni ning teda puresid vaglad.

„Sellist vaatepilti ei kujutaks ette ka õududunenäos, mida nägime ilmselt kõik, kes koera päästmisel osalesid,“ nentis Eestimaa loomakaitse liidu juhatuse liige Kristi Metsa, kelle sõnul mädanes peaaegu surnuks nälginud Pontu elusana kahemeetrise keti otsas. „Koera silmadest ja ninast jooksis selget mäda. Pontuke lehkas nii jubedasti, et meie vabatahtlik oksendas ja öökis tükk aega peale koera lähedal olekut.“

Metsa sõnul tegi liigutamine koerale nii põrgulikku valu, et ta lausa röökis. Loomakaitsjad asusid Pontu eest võitlema ja toimetasid ta kliinikusse, kus teda stabiliseeriti. Tegelikult pole siiani selge, kas koer elama jääb.

Küll aga tekkis vabatahtlikel küsimus, kuidas on võimalik, et nii lähedased kui naabrid aastaid kestnud olukorrast ükskõikselt mööda vaatasid. Väidetavalt olla sama omaniku üks koer sarnastes tingimustes surnud ja ametnikud olukorraga isegi tutvumas käinud, kuid loomade seisund ei paranenud seejärel kuidagi.

Nüüdseks on Pontu PTA poolt võõrandatud Eestimaa loomakaitse liidule, kuid ei tema ega liidu võitlused pole sellega lõppenud. Kui juhtum sotsiaalmeedias avalikuks tehti, hakkasid loomakaitsjad saama vihaseid telefonikõnesid nii koera omaniku perekonnalt kui politseilt, sest olid postituses ära toonud osaliste nimed ja aadressi.

„Koera käekäik jääb kõige selle valguses üsna tagaplaanile. Kõik see tõestab veelkord, et loomapiinajate vastu saab astuda ainult nende avalikustamisega,“ rääkis Metsa. „Me ei ole kedagi õhutanud üles muutuma ise vägivaldseks ega külvama ähvardusi. Rõhutame siinkohal, et vägivallaga asju ei lahenda, vaid tekitatakse rohkem kahju kui kasu. Muidugi oleks ju ametnikele lihtsam, kui piinatud loomad sureksid vaikselt ja tähelepanuta kuskil aianurgas.“

Juhtunu rabas ka teenekat loomaarsti Tiina Toometit, kes on valmis pärast välisreisilt tagasi jõudmist ise Kilingi-Nõmmele kohale sõitma ja asjaosalistega rääkima. „Kuidas on võimalik, et keegi varem ei reageerinud? Kuidas tagada, et antud kodanik jälle uut koera ei võtaks?“ küsis ta.

Pontule on head inimesed praeguseks annetanud 976 eurot, kuid see katab vaevu praeguseks kogunenud raviarve ja ilmselt on tema paranemiseni veel pikk tee minna.

Eestimaa loomakaitse liit oleks väga tänulik, kui rohkem inimesi koera ravile õla alla paneksid. Seda saab teha järgnevalt:

Selgitus „Pontu“

Eestimaa Loomakaitse Liit

EE742200221052074915 (Swedbank)

EE441010220252652225 (SEB)

EE181700017004664286 (Luminor Bank)

EE087700771003771380 (LHV Pank)

EE824204278617897405 (Coop Pank)

Annetustelefonid

9000 777 (5.-)

9000 888 (10.-)

*Tervitustekst tuleb kindlasti lõpuni kuulata, sest muidu annetust ei toimu.