ILSE BLOGI | Kuidas taks retriiveri vastu vahetus

Mul on nüüd juba kuu aega taksi asemel olnud kuldne retriiver, kellega põrgukuumuses Valencia linna vahel jalutuskäike teha ja üles kuuendale korrusele ronides üksmeelselt lõõtsutada. Kui erinevad võivad olla koerad, võiks selle õppetunni kokkuvõtteks öelda.

Ei, ärge kartke, Ilsega on kõik korras - ta on Tallinnas omas kodus, omade inimeste keskel ning ehkki lennunduskaosest tingituna tõmbusid temagi närvid vahepeal üsna krussi, on ta nüüdseks maha rahunenud ning naudib jalutuskäike mere ääres, adru sees püherdamist ja igasuguseid muid vajalikke taksiasju mu mehe seltsis.

Paari kuu eest pakkusid Valencias elavad sõbrad mulle varianti hoida nende koera seni, kuni nad ise Eestis viibivad ehk siis kokku kaks kuud. Pikemalt mõtlemata ja suure hurraaga võtsin selle ettepaneku vastu. Valencia on mu endine kodulinn. Monaga, kes on väga hästi kasvatatud koer, kohtusime esmakordselt tema kutsikaeas. Ainult et... kuidas ta vahepeal juba 8-aastaseks on saanud?!

Olles rõõmuga oma jaa-sõna öelnud, tabas mind tagantjärele ehmatus. Aga mis siis, kui ta on harjunud hommikul kell 6 pissil käima ja hakkab häälekalt seda nõudma?! Pigem surm! Õnneks rahustas sõbranna mind, et kui peaksin mingil põhjusel (seda ma muidugi ei tee) enne kella 8.30 kobistama hakkama, saab Mona vaat et pahaseks ning õue tahab ta enamasti keskpäeval ja keskööl. Super, see pakett mulle sobib!

Ehkki, jah, keskpäevast Valenciat ei kujuta rahulikus, mõõduka ilmaga Eestis ilmselt keegi praegu elavalt ette - eriti veel olukorras, kus pead seljas kandma niisugust kasukat nagu Monal. Siin on nimelt viimase 72 aasta kõige kuumem suvi, ümberringi ohivad ja ähivad nii inimesed kui koerad. Mistõttu Mona aruka koerana juhibki mind esimese asjana varjulisse tänavakohvikusse, kui pissid-kakad tehtud on.

Seal jätkub jutt enamasti kauemaks, sest kellelgi on koer kaasas või on koer kodus või on ta õel-vennal koer või tal on kunagi olnud koer. Igal juhul on koer hispaanlastega jutu peale saamiseks absoluutne päästik.

Kuldne retriiver on väga inimestele orienteeritud koer, seega pole tal võõrastega suhtlemisel mingeid probleeme. Lähenegu vaid keegi, juba ta tõuseb saba liputades tervitama.

Mona on retriiver, mis otsetõlkes tähendab asjade kätte toojat. Algselt pädes see jahimeeste lastud lindude kätte toimetamise puhul, ent kuna meil siin peale kaelustuvide eriti saaki loota pole, keskendub ta eeskätt sokkidele. Kui mõne leiab, siis saabub lootusrikka näoga ja ulatab selle mulle. Päris omakasupüüdmatu akt see siiski pole - vastutasuks soovitakse mingit meelehead, porgandit näiteks.

Tõsi, Mona on hakanud aru saama, et mulle on võimalik pähe istuda, kuna ma kõnelen temaga enamasti õrna häälega. Mistõttu on mul vahel raskusi, kui ta mõnd endale tuttavat, aga mulle võõrast inimest tervitama tormab ja on vähemalt teoorias võimeline mind ka rihmast pikali tõmbama. Aga tema kasvatamisel on nii hoolega vaeva nähtud, et ta kuulab koheselt sõna ja kui vaja, teeb erinevaid trikke ka. Milline koer oleks valmis näiteks sinki nina peal hoidma, kuni talle antakse luba see ära süüa? Taks kindlasti mitte!

Millega tegeleb taks ehk samal ajal Eestis. Lennunduskaos lükkas täielikult uppi nii meie kui tema elu. Samal ajal, kui meie perega (alguses suundusime Valenciasse koos) Ryanairi streigi tõttu neli päeva Milanos lõksus istusime, jäid omakorda Lufthansa jamade tõttu Frankfurti kinni inimesed, kes pidanuks Ilset meie äraolekul hoidma. Mis tähendab, et ta sattus paariks päevaks nende vanemate ehk enda jaoks võõraste inimeste juurde.

Heast tahtest hoolimata ei õnnestunud seda asja korraldada nii, et taks poleks ulgunud, laamendanud ning - jah, mul on seda endalgi raske ette kujutada - üht remondimeest ka näksanud. Sest erinevalt Monast jagunevad inimesed tema jaoks karmilt kahte leeri: omad ja võõrad.

Kui mu mees tagasi jõudis ja Ilse üle võttis, oli vaene loom veel mitu päeva šokis, nii et Tom ei läinud esimesel päeval töölegi, et teda rahustada. Koer keeldus söömast ja üksi jäädes lammutas oma puuri (väljast- mitte seestpoolt).

Õnneks on olukord nüüd leevenenud ja olulisemad taksiasjad tahavad ajamist ning suvi mere ääres nautimist. Ja last but not least: ta saab jälle kaisus magada nagu kord ja kohus, samal ajal kui meie Monaga konditsioneeri all kükitame.