Varesed nokkisid hoolimatult tänavale visatud ja kasvaja käes piinleva koera poolsurnuks
(66)
Perenaise surma järel ja peremehe meeleheitest põhjustatud joomatuuri käigus tänavale heidetud koer oleks äärepealt sinna oma elu jätnud, sest temast polnud teda nokkinud varestele enam vastast. Õnneks jõudis Loomapäästegrupp jaole enne fataalset lõppu, kirjutab Loomaveeb.
„Mida need varesed küll seal nii aplalt söövad,“ mõtiskles üht Harjumaa väikelinna tihti külastav naine. Lähemale astudes avastas ta rohu seest naabermajas elavale Galinale (nimi muudetud) kuuluva koerakese. Vaene koer oli veel elus, aga saatusega leppinud ning ei hakanud temast lihatükke välja kiskuvatele lindudele vastu. Siiski tõstis ta pead, kui naisterahvas linnud eemale peletas ja tema juurde kummardus. Appi kutsuti Loomapäästegrupp ja antud juhtumile reageeris ühingu operatiivjuht Tiina Kukk.
Naise jutu järgi olnud Galina koos oma kaasaga varem igati eeskujulikud koeraomanikud, kes tihti oma lemmikuga jalutamas käisid. Koer olnud alati hoolitsetud ja rõõmsameelne. Umbes pool aastat tagasi alanud aga allakäik. Väidetavalt olla Galina haigestunud ja ehk just seetõttu lõi ta oma looma heaolule käega. Nädalake tagasi Galina suri, mees hakanud jooma ja visanud haisva koera õue, rääkisid naabrid.
Tiina toimetas hingevaakuva, vaid kaude koera meenutava õnnetu hinge Loomade Kiirabi Kliinikusse Mustamäel. Assistendid hakkasid vaatamata talumatule haisule teda põhjalikuks läbivaatuseks ette valmistama. Lihtne see töö polnud, sest roiskuva liha ja väljaheite hais ajas öökima ning võttis silmist vee välja. Koerakesel oli nii valus, et vaigisti leevendust ei toonud ja ta suigatati narkoosi abil kergesse unne.
Arstid leidsid soolestiku tagumisest otsast kasvaja, mis õnneks oli küll healoomuline. Küll aga teeb see needus kogu taguotsa väga valuliseks. Kõiki asjaolusid arvesse võttes oli koerakese elu puhas põrgu ja arvatavasti oli ta sunnitud piinu taluma julgelt üle aasta. Lisaks oli loom üleni vaklu täis ja nende eemaldamine sujus visalt, väldates mitu tundi.
Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valner ütles, et praeguseks ei tunneks koera enam äragi. „Ta taastub mühinal. On muidugi riskikohad, aga nendega hakkame tegelema siis kui ta veel rohkem kosunud on. Tagasi me teda ei anna ja kohe praegu hakkame otsima ka armastavat kodu, kus koerake saaks rahulikult vanaduspõlve nautida.“
Loe täpsemalt https://loomaveeb.ee/
